03.11.2020
Ameerika peab tegema valiku, Eesti saab vaid kedagi toetada.
See, et eestlased toetavad vasakpoolset, sotsialismilembelist Joe Bidenit, pole mitte tarkus, vaid ohu märk.
Iga teine Eesti kodanik eelistaks näha USA presidendivalimiste võitjana demokraat Joe Bidenit ja iga viies vabariiklast Donald Trumpi, selgus ERR-i uudistetoimetuse tellitud Norstati üle-eestilisest küsitlusest.
On täiesti mõistetav, et peavoolumeediast infot ammutav eestimaalane on Trumpi vastu, sest temast ei ole seal midagi head kirjutatud, temale on kujundatud klouni maine ja lugejale pole kunagi antud teada sellest, mida USA president on oma maa heaks ära teinud. Nii et pole midagi rõõmustavat selles, et oled kuulanud massimeedia ühepoolset kajastust.
Norstati uuringus pole midagi uut, Trumpi ja Bideni toetus näib minevat täpselt samu jooni pidi, nagu mistahes küsitlus, kus aluseks on konservatiivsuse ja liberalismi maailmavaateline konflikt. Naised ja nooremad on rohkem Bideni vasakpoolsuse toetajad, mehed ja vanemad inimesed on konservatiivse Trumpi pooldajad.
Eraldi tasub pidama jääda inimeste haridustaseme peale, kus kõrgharitud on rohkem Bideni toetajad. Paljud võivad rõõmsalt naerda – näete, haritud inimesed teavad, kes on õigem valik. Paraku, teades, milline vasakliberaalne ajupesu käib tänastes marksistlikes kõrgkoolides, tähendab see pigem, et kõrgharitute seas on akadeemilist haridust antud vähem, küll aga ideoloogilist.
Uute Uudiste kaasautor Piret Kivi on mitmes loos kirjeldanud seda, kui vasakliberaalsed on Tartu Ülikooli õppejõud ja kui ideoloogilist juttu taovad nad pähe nooremale põlvkonnale, kes on tõenäoliselt nüüd samuti Bideni toetajate seas.
Samad lahknevused on ju ka suhtumises homoseksualismi, kus haritusega ei saa tegelikult midagi seletada – lihtsamad inimesed mõistavad, et elu tuleb mehe toel naise üsast ja see on ainus normaalsus, aga ideoloogilise kõrghariduse saanud usuvad ebateaduslikku juttu alates homoseksualismi ülevusest kuni viiekümne halli varjundini mehe ja naise vahel.
Lihtsamatele inimestele on mõistetavamad ka Trumpi selgelt määratletud seisukohad, näiteks ettevõtluse toomine kodumaale või illegaalide tõkestamine piiril, ideoloogilise õpetuse saanud aga tõmbavad kohe teemasse üleilmastumise, avatuse, inimõigused ja muu taolise ehk rindejoon käib pragmaatilisuse ja teooriate vahel.
Norstati uurimuse tulemustes võiks esikohal olla ikkagi tõdemus, et paljude eestlaste eelistusi USA toimuva üle ei ole kujundanud mitte nende endi mõtlemine, vaid ümbertringi peale surutav ideoloogiline propaganda.
Ajakirjandus aga peab teadmiseks võtma, et paljud inimesed ei jälgi enam ainult Eesti meediat, teades tema kallutatust Bideni suunas, mis tähendab ka demokraadist kandidaadi võimaluste esiletõstmist ehk mitteobjektiivset kajastust. Targemad inimesed jälgivad pigem mitut kanalit.