Harri Kingo: üksikute uus ja hea maailm

EKRE liige ja poliitikavaatleja Harri Kingo kirjutab karmist tegelikkusest, mis tähendab ka Eesti peredele kehvasid aegu.

“Perekond peaks oma idee poolest olema üks kooskõlaline, ühtne ja terviklik majandusüksus. Sel juhul on mõttetu pidada arvestust, kes milles teisest poolest sõltub ja kellel kui palju raha ja vara on. See on kõik pere ühine omand ja seda kasutatakse ühiselt – just selle heaks esmaselt, kes hetkel rohkem vajab.

Paraku on see kapitalism, mille ideoloogia kohaselt pere pole enam algne sotsiaalne ühiskonna struktuuriüksus, vaid selleks algseks sotsiaalseks aatomiks on saanud üksikindiviid. Kapitalismis on peamine tootmine ja kasum. Iga inimene ise ja üksi on kapitalismis võrdselt tootmise jaoks tööjõud. Kui ta midagi omab, siis ongi see vaid tema oma, ja mitte pere ühisomand.

Sellest ka siis kaasajal pere vaatlemine kahe üksikindiviidi liiduna, kus mõlemad jäävad selles liidus (abielus) siiski esmaselt üksikindiviidideks, üksiksubjektideks õiguslikus mõttes. Kahe inimese vaba kooselu korral on see kahe lahutatus ja eraldatus veelgi selgem.

Selline on kaasaja vaade ja mentaliteet ning pole imestada, et sellise arusaama läbi peret vaadeldes on see lihtsalt grupp üksikindiviide, mis koosneb varanduslikult eraldatud indiviididest ja mida lõhestavad varjatud varanduslikud vastuolud.

Naine näiteks võib tajuda peret ühe tervikuna ja vastavalt ka elada ja käituda, aga mees võib samal ajal mõista, et pere on üksikindiviidide kogum, kus igal on oma vara. Nii võib naine ohverdada pere kaoks oma aastad, vaeva ja vahendid, aga kui tuleb lahutus, pole tal hinge taga pennigi.

Meie maailm on kapitalistliku tootmise ja sellest tuleneva ideoloogia tõttu üha enam muutumas üksikute inimeste maailmaks. See üksi olemine läbib ka üha enam meie mõttemaailma ja arusaamasid. Palju inimesi… aga igaüks on selles suures inimmassis üksi. Nii me ise sageli ühiskonda mõistamegi – kõik on üksi ja seda ka siis, kui ollakse koos.

Kurvalt, aga teravmeelselt on seepärast ka öeldud, et Eesti naine sünnitab just nii mitu last, kui mitu ta jõuab nad üksi üles kasvatada. Sageli üle ühe ei jõuagi. Ja sellel on omad demograafilised tagajärjed kogu rahvale.”