02.11.2022
Jaak Valge
Postimehe toimetaja Andres Herkel on avaldanud nupu, kus arutleb Eestisse jõudnud Ukraina põgenike arvu üle.
Lennuka pealkirja “Õpi arvutama, Martin Helme” saanud loos teatab ta, et toimetajal on kohustus uurida autorite poolt esitatud andmeid, kui need tunduvad kahtlased. Herkel vaidlustab väited, et alates veebruarist on üle Eesti piiri tulnud 150 000 inimest ja Eestisse on jäänud 100 000 Ukrainast pärit isikut. Ta nimetab neid “kurjadeks konstantideks”, mis ei tohiks kinnistuda, ja kinnitab, et Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on alates 24. veebruarist Eestisse saabunud 112 835 Ukraina kodanikku ning veidi üle 60 000 on teatanud, et kavatsevad jääda Eestisse. Herkel teatab, et “pole võimalik, et kusagil redutab kümneid tuhandeid inimesi, kellest keegi midagi ei tea.”
Esiteks ongi juhtunud see, mida Herkel peab võimatuks: kusagil võib olla kümneid tuhandeid inimesi, kellest keegi midagi ei tea. Ning see on üks olulisemaid etteheiteid valitsusele.
Teiseks pole nende 112 835 Ukrainast Eestisse PPA poolt registreeritud saabunu hulgas alates 25. maist neid, kes on Eestisse saabunud ja saabuvad üle lõunapiiri. Teades saabunute arvu 24. veebruarist kuni 24. maini, on mõistlik eeldada, et neid võib olla mitukümmend tuhat. Seega on 150 000 Eestisse saabunut täiesti realistlik arv.
Kolmandaks pole kuigivõrd täpne ka see, et vaid veidi üle 60 000 põgeniku on jäänud Eestisse. Herkel kirjutab küll, et PPAle on veidi üle 60 000 inimese teada andnud, et plaanivad Eestisse jääda, aga need on vaid need inimesed, kelle käest seda on küsitud. Ent alates 25. maist pole seda küsitud üle lõunapiiri saabuvate Ukraina inimeste käest. Pealegi arvas PPA peadirektor EKRE fraktsiooniga kohtudes, et ka üle idapiiri tulijad kipuvad väitma, et nad sõidavad Eestist edasi, lootes niimoodi piirikontrolli kergemalt läbida, tegelikult aga võivad jääda Eestisse. Seega tundub 100 000 täiesti realistliku arvuna, realistlikumana, kui Herkeli pakutud 60 000. Aga toonitagem veelkord, et täpseid arve ei tea keegi.
Igatahes oleks tore, kui ka Andres Herkel oma tööd vastutustundlikult teeks, käsitleks arvandmeid allikakriitiliselt ega loobiks kurje süüdistusi, millel pole alust.
Jaak Valge, ajaloolane, riigikogu liige (EKRE)