18.06.2021
Kaimar Karu.
Tihedas poliitilises konkurentsis on loomulik, et niipea, kui kellegi toetus tõuseb, hakatakse talle puid alla laduma. Nii on see ka rahvuskonservatiivide puhul – EKRE endine minister Kaimar Karu, kes sai küll tänu rahvuskonservatiividele ministriks, kuid erakonda astumisest põikles kõrvale, kirjutab laia sulega, et Eesti rahvas ei vaja EKRE-t. See väide on iseenesest muidugi jama, sest Eesti rahva toetus kõneleb millestki muust.
Küll vajas EKRE-t Karu ise, et pildile tõusta. Kas või selleks, et Postimees mõnikord tema heietusi avaldada võtaks. Aga pisike probleem on tõigas, et Kaimar Karu ei ole kogu Eesti rahvas, pealegi on ta suure osa elust välismaal elanud.
Kõnesoleva artikli puhul on muidugi tähelepanuväärne, et Isamaa suurrahastajale kuuluv Postimees hoidis seda Karu Facebookist võetud lugu tunde suurelt esiuudisena. Teadagi, miks, kui vaadata jäälegi Isamaa madalat reitingut.
Siiski, kui lõpuni aus olla, kirjutab ju Karu sellest, et tegelikult ei vaja Eesti rahvas üldse ühtegi erakonda. Lihtsalt EKRE nimega pealkirjas on seda artiklit mõnusam müüa.
„Eesti rahvas ei vaja EKRE-t. Eesti rahvas ei vaja ka Reformierakonda, Keskerakonda, Isamaad, Sotsiaaldemokraate, Rohelisi ega Eesti 200-t. Eesti rahvas vajab riigi tulevikust hoolivaid inimesi. Parlamentaarses demokraatias võiks nende seas olla ka poliitikuid,“ kirjutab Karu, kes sai tuule tiibadesse siis, kui EKRE ta väliskaubanduse ja infotehnoloogia ministriks kutsus. Ent mõelgem hetkeks selle lause sisu peale: et kui demokraatiat ja parteisid pole vaja, piisab Karu arvates ühest diktaatorist küll.
Rahva hääl paneb muidugi Karu stiilselt paika. Siin paar näidet kommentaaridest:
„Demokraatia aluseks on mitmekesine poliitmaastik. Ilma EKRE-ta ei oleks meil ka demokraatiat, sest palju võimule ebasobivat infot jääks laiemale üldsusele varjatuks. Ajakirjandus kui neljas võim ei tee oma tööd korralikult. Isegi Euroopa Parlamendis toimuvast räägib regulaarselt ainult EKRE esindaja Jaak Madisson.“
„Hea näide sellest, kuidas töötab kallutatud ajakirjandus. Lugege pealkirja ja seda mida tegelikult ütles Kaimar Karu.”
„Eesti poliitikas, on EKRE-l oma roll olemas, ta hoiab poliitika liikumises ja tekitab probleeme. Poliitmängu võlu ongi selles, et jõuti valitsusse. Kui värvatu, ei suuda, endale teemat selgeks teha, et eelkõige partei, mitte minister üksikisikuna.“
„Oh seda solvumist! Samas, Karu ütles asjad välja nii, nagu EKRE. Otse ja ausalt, kuid ühe olulise nüansiga- intelligentselt (mis teeb asja eriti kadestusväärseks, eks?). Ja miks sirgelt ütlemine peaks ainult EKRE privileeg olema?“
„Ah, liberaalkaru on lihtsalt soolane, et EKRE-ga sillad põletas, kui EKRE on nüüd tippu tõusmas. Rahuskonservatism on tulevik ning seal ei ole kohta arututel progressiividel ega liberaalidel.“
„Tänu EKRE-le teame, kui pees on kaitseväe seis.“
„Ma arvan, et Eesti ei vaja Kaimar Karu.“
Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Urmas Reitelmann võtab asja kenasti kokku: „Kaimar Karu raevupurse oli ilmselt ajendatud meie eelmisest toetusnäitajast. Et aga Postimees tegi sellekohase uudise täna, mõjub tema hüsteeriline postitus eriti groteskselt hommikul avaldatud toetusprotsendi valguses. Kaimar eksib enda hinnangus, mille avaldamine on mõistagi aktsepteeritav, õige rängalt. Kui eelmise nädala toetusnäit 25,5% võis olla juhuslik, siis tänased numbrid kinnitavad juba veenvalt, eesti rahvas vajab EKRE-t, vajab isegi väga.”