Kas Nobeli rahupreemia antakse tulemusliku tegevuse või püüdluse eest?

Nobeli rahupreemia tekitab küsimuse, et kas seda on sobilik anda vaid hea tahte eest või peaks nominatsioonil ka tuntavad tulemused olema.

Nobeli rahupreemia saab sel aastal Maailma Toiduprogramm (WFP) püüete eest võidelda näljaga ja parandada tingimusi rahuks konfliktipiirkondades, teatas reedel Norra Nobeli komitee.

WFP-d tunnustatakse jõupingutuste eest võitluses näljaga, panuse eest konfliktipiirkondades paremate rahutingimuste loomiseks ja kui juhtivat jõudu püüetes takistada kasutamast nälga sõja- ja konfliktirelvana, ütles komitee.

1961. aastal loodud ÜRO toiduabiorganisatsioon aitas mullu 97 miljonit inimest, jagades 88 riigis laiali 15 miljardit toiduportsjonit. WFP-lt toitu saanud inimesed moodustavad aga vaid murdosa neist, kel oleks seda hädasti vaja.

Viimase kolmekümne aasta edusammudest hoolimata näib ÜRO eesmärk nälg maailmast 2030. aastaks kaotada praeguste tendentside jätkudes kättesaamatus kauguses, kirjutab BNS.

Nagu näha, pole Maailma Toiduprogrammi tulemused just vapustavad. Väidetavalt läheb suur osa igasugusest abist Kolmandale maailmale kuhugi kõrvale, seda nii organisatsioonide enda tohutu bürokraatia ülalpidamiseks kui ka abistatavate riikide kohaliku korrumpeerunud eliidi kätesse. Tasub vaid vaadata tõsielusündmusel põhinevat filmi “Black Hawk Down”, kus on näha, kuidas Somaali sõjapealikud verevalamisega toiduabi “erastavad”.

Rahupreemia peaks saama ikkagi konkreetse tulemusliku tegevuse, mitte ilusa idee eest. Meenub 2015. aasta rahupreemia, mille pälvisid Tuneesia rahvusliku dialoogi vahendajad, kuid seda riiki ei saa siiani stabiilseks demokraatiamaaks pidada – vastupidi, seal tegutsevad islamistid ja riik annab suure arvu Euroopasse emigreerujaid. Rahupreemia oleks pidanud pälvima stabiilne riik, mitte stabiilsuse poole püüdlemine.

2019. aastal sai rahupreemia Etioopia peaminister Abiy Ahmed Ali, kes oma lühikesel valitsemisajal sõlmis naaberriigi Eritreaga rahu ja vabastas poliitvangid. Samas aga on Etioopia pidevalt pildis vägivaldsete sündmustega, mis toimusid laureaadi valitsemisajalgi.

Nii jääbki mulje, et rahupreemia andmine on üks heaoluühiskonna ideoloogiline mäng, kus autasusid saab ka poolikute tegevuste eest.

Hea uudis on aga see, et Greta Thunberg jäi see kord rahupreemiast ilma.