Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee
 

Kes kruvivaid ühiskonnas pingeid ja pesevad meie ajusid?

-
28.05.2020
Ei teeks paha endalt alati küsida, kui palju on meedia kaudu meieni jõudvatel hirmujuttudel tegelikult alust.
© Erki Evestus

Delfi Ärileht kirjutab, et Veterinaar- ja toiduamet (VTA) palkas eelmise aasta septembris kommunikatsioonibüroo Akkadian OÜ ning peatselt pärast seda hakkasid ilmuma teravad listeerialood. “Kas see on pelgalt juhus?” küsib väljaanne.

M.V.Wooli nõukogu esimehe Meelis Vetevoolu sõnutsi tundub Akkadiani palkamine olevat enamat kui juhus. Tellitud meediamonitooring näitab, et just septembris kasvasid listeeriakajastused hüppeliselt.

Ajakirjandust jälgivale inimesele pole jäänud märkamata, et maasikast on ühtäkki saanud Eesti kõige põletavam probleem. Tegelikkus on teine. Enamik Eesti maasikakasvatajaid saab edukalt hakkama kodumaise tööjõuga või välistööjõuga, kel on Eestis kehtiv tööluba.

Lärmi ei löö mitte maasikakasvatajad, vaid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja palgatud suhtekorraldusfirma Powerhouse, mille omanik endine minister Janek Mäggi. Sisuliselt esindab see firma nende väheste tootjate huve, kes on harjunud läbi ajama Ukraina odavtööjõuga ja kes ei otsi probleemile ühtegi teist lahendust.

Nii oligi valitsust ja maaeluministrit otse ründav nn põllumeeste avalik kiri mitte põllumeeste, vaid Janek Mägi suhtekorraldusbüroos valminud kiri. Kusjuures sellise kirja järele ei olnud sisulist vajadust, sest põllumehed ja maaeluministeeriumi esindajad kohtuvad iga nädal. Kirja eesmärk oli panna kogu ühiskond üksmeelselt arvama, et Eesti riigil ilma Ukraina võõrtöölisteta pole tulevikku.

Kommunikatsiooniettevõtte palkamises pole midagi erakordset või keelatut. Küll aga peaksid inimesed rohkem aru andma, et suur osa sellest, mida ajakirjanduses ilmub – artiklid, raadio- ja telesaated – ei ole mitte objektiivne ajakirjandus, vaid suhtekorraldusbüroode poolt meediale ette söödetud materjal.  Ajakirjanikud-toimetajad on kas liiga laisad või asjatundmatud manipulatsiooni läbi nägema. Vaid vähesed julgevad küsida, kas asjad on tõesti nii, nagu meedias räägitakse või hoopis kuidagi teisiti?

Kuidas saada aru, kas meiega manipuleeritakse? Lollikindlat retsepti kahjuks pole. Mitte keegi meist ei saa kõiki valdkondi võrdselt sügavuti tunda. Küll aga aitab see, kui kasutada kriitikameelt mis tahes info sõelumisel, mis meedia vahendusel meieni jõuab. Teisisõnu, igasuguse meedias avaldatud teabe puhul tasub küsida, miks meile ühte või teist asja räägitakse ja kellele on selle info avaldamine kasulik. Alati tuleb silmas pidada, et asjad ei pruugi olla nii, nagu nad esmapilgul paistavad.