Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee
 

Kes on see “Eesti”, kes otsustas aidata üles ehitada Ukraina Žõtomõri oblasti?

-
07.06.2022
Žõtomõri oblast.
© Internet

Peaminister Kaja Kallas lahendas valitsuskriisi nii, et erru saadetud ministrid said oma vallandamisest teada ajakirjanduse kaudu, ja ilmselt kuulis ka enamik Eesti ühiskonnast just samast allikast, et Eesti aitab Ukrainal üles ehitada Žõtomõri oblasti.

Eesti aitab Ukrainal üles ehitada Žõtomõri oblastit ning üks eestlaste ülesehitatavatest hoonetest on ka Žõtomõri lütseum number 25, kirjutab Postimees.

Ehitame, muidugi, Ukrainat peab aitama! Ainult et see oblasti taastamine on suur töö, aastatepikkune ja rahanõudev (mida meil valitsuse sõnutsi pole isegi lastetoetuste tõstmiseks), ja keegi andis kogu Eesti nimel Ukrainale lubaduse, millest rahvas kuulis ajalehtede kaudu.

Meedia räägib sellest, et president Zelenskõi palus liitlastelt abi konkreetsetele oblastitele, Žõtomõri oblasti esindajad käisid siin, välisminister Eva-Maria Liimets lubas neile Ukraina edasiseks toetuseks välisministeeriumile lisaeelarvest ette nähtud kolm miljonit eurot, olid veel kohtumised teistes ministeeriumides ja nii edasi. Nüüd käis ka Riigikogu asespiiker Hanno Pevkur Žõtomõris ja lubas suurt abi.

Kas Reformierakonna valitsedes Eestis asjad nii käivadki – suuri otsuseid teeb kogu Eesti nimel kitsas võimurite ja ametnike klikk? Eesti kavatseb läbi teha kuluka rohepöörde, aga ühe Ukraina oblasti ülesehitamist ei arutata isegi mitte seadusandjatega läbi, rääkimata kogu ühiskonnast. Selgusetusele selles asjas viitas Riigikogus ka saadik Kalle Grünthal.

Samas toimuvad Eestis Ukrainaga seotud protsessid, mis on täiesti kontrolli alt väljas. Jutt käib ukraina sõjapõgenikest, keda saabus siseministeeriumi andmetel 30. maist 5. juunini Eestisse 2179 (sh 429 last), neist 1330 inimest oli transiidil, kokku on Eesti alates 27. veebruarist vastu võtnud 41379 Ukraina sõjapõgenikku.

Eesti ei kontrolli põgenike saabumist, pole paika pandud, kui palju suudab Eesti neid vastu võtta, kui pea ammenduvad kohalike omavalitsuste ja riigi võimekused, keegi ei uuri, millised on põgenike plaanid – kogu protsess toimub stiihiliselt ja kaootiliselt.

Kaja Kallase käpardvalitsus pole aru saanud, et riiki ei saa nii valitseda – sõjapõgenike vastuvõtmise üle peab olema kontroll, riik peab teadma, millised on tema võimekused, millal tuleb hakata piire tõmbama ja nii edasi. Kui kodanikud teavad, et protsess on riigi kontrolli all, siis tekib ka usaldus toimuva suhtes ja ka põgenikke tervitatakse meelsamini.

Eestis aga ei tea keegi midagi – palju neid veel tuleb, kes tulevad, millal me ei suuda põgenikele enam normaalset elu tagada, millal kõik kokku jookseb. See tekitab kahtlusi ja hirme.

Kaja Kallase valitsuselt aga on mõttetu oodata seda, et kõik sujuvalt toimiks. Seitsme enesekeskse käpardministriga ei valitse riiki ega ehita üles Ukrainat.

UU