Lõppeval nädalal andsid 28 parlamendisaadikut Riigikogule üle avalduse projekti Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetuseks. Avaldusele andsid allkirja Isamaa, EKRE, SDE fraktsioonide liikmed, kuid mitte ükski Keskerakonna ja Reformierakonna saadik.
Võinuks arvata, et avaldusele, mis mõistab hukka mõjusfääride poliitika Euroopas ja avaldab toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele, kirjutavad alla kõikide Riigikogu fraktsioonide liikmed. Ent nagu näeme, on valitsuserakondadel on Eesti välispoliitikast teistsugune nägemus.
Seda, kas Riigikogu avaldus vastu võetakse, hakatakse arutama uuel aastal. Projekt vajab läbiminekuks ka koalitsioonisaadikute hääli.
Riigikogu avaldus Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetuseks
2014. aastal langes Ukraina provotseerimata agressiooni ohvriks, mille tagajärjed ei ole siiamaani likvideeritud ning julgeolekuohud Euroopas on kiiresti eskaleerumas.
Riigikogu mõistab resoluutselt hukka Vene Föderatsiooni poolt Ukraina vastu suunatud agressiooni. Riigikogu kordab üle 2014. aasta ja 2018. aasta seisukoha, millega mõistab hukka Vene Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiivse tegevuse ja Krimmi annekteerimise.
Riigikogu kutsub kõiki riike üles tingimusteta toetama Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikust.
Riigikogu rõhutab, et ühelgi riigil väljaspool Euroopa Liitu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ei ole nende ühenduste laienemise osas vetoõigust. Ukraina liikmelisus rahvusvaheliste organisatsioonides on Ukraina ja nende organisatsioonide otsus ning kolmandatel osapooltel nendes küsimustes sõnaõigus puudub.
Riigikogu on seisukohal, et ühtki Ukraina suveräänsust puudutavat otsust ei ole võimalik langetada tagaselja. Mõjusfääride poliitika Euroopas on läbi ning Riigikogu mõistab hukka igasugused katsed mõjusfääride taastamiseks Euroopas.
Riigikogu on veendunud, et rahu tagamise üheks eelduseks Euroopas on Venemaa poolt Ukraina vastu suunatud agressiooni lõpetamine.