Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kommentaar: ära vihka EKRE-t, ära mõtle viha välja, sind ei vihata samuti

-
27.06.2019
Aarne Mäe, ajakirjanik.
© Foto: Kalev Lilleorg / Aarne Mäe Facebooki konto

Hüsteeria, mille on kaasa toonud paremkonservatiivide vihkamine kui ka nende vastane vihaõhutamine nii massi- kui ka sotsiaalmeedias on viinud tõsiste tagajärgedeni.

Sihipärane vaenutegevus on osa inimesi viinud lausa kuritegelike valetunnistuseni, nagu on selgunud äsjasest teatest selle kohta, et politsei on esitanud süüdistuse Mary Jordan-Krossile, kes andis teadlikult valetunnistusi, teisisõnu valetas sihilikult ekrelaste kohta, et sellega õhutada vaenu.

Meenutagem, et mullu 28. novembril pöördus politseisse Stroomi rannas koeraga jalutanud naine, keda olevat loobitud kividega ja karjutud inglise keeles, et kao koju. Naiseks oli Mary Jordan, kes väitis, et üks kividega loopijatest kandis EKRE sümboolikaga rõivaid. Turvakaamera salvestistelt ei nähtunud, et naise autoga oleks väidetaval ajal Stroomi randa sõidetud ning ka naise telefoni asukohta kontrollides ilmnes, et sel ajal ei olnud naine Stroomi ranna piirkonnas. Hale vahelejäämine ja halvasti välja mängitud. Seega alustati kriminaalmenetlust valetunnistuse andmise tõttu.

Nüüd esitas prokuratuur naisele süüdistuse ning teda võib oodata kolmeaastane vabadusekaotus.

Meenutagem, et Mary Jordan on Reformierakonda kuuluva Riigikogu liikme Eerik-Niiles Krossi abikaasa ning proua esitas valekaebuse politseile vahetult pärast sotsiaaldemokraadist tollase europarlamendi liikme Indrek Tarandi provokatsiooni Toompea lossi ees toimunud meeleavaldusel, kus Tarand sai müksu jalaga tagumikku.

Hädakisa Mary Jordani „rünnakust“ hakkas levitama liikumise Kõigi Eesti eestvedaja Karoli Hindriks koos ühepoolse hukkamõistuga EKRE aadressil, loomulikult leidsid ka paljud teised hea võimaluse seda kasutada poliitilise abivahendina, et mitte öelda poliitilise tööriistana, et mugavustsooni tunginud EKRE kohe hukka mõista.

Kas sõnapaaridel salliv Eesti ja kõigi Eestil on tegelikult sisu? Või need tühjad südamekesed jäävadki aegade lõpuni vihaõhutamise sümboliks?

Loomulikult pole see kaugeltki ainus väljamõeldis, millega tahetakse solvata või inkrimineerida ühte osa ühiskonnast. Paraku on selliste valedega pimestatud paljud pahaaimamatud kaaskodanikud, aga ka poliitikud. Oma töö teeb siin ära loomulikult massimeedia.

Ometi on hakanud ka meedias aru saama, et selline ühesuunaline rünnak kisub pika peale piinlikuks ning siin-seal on püütud korrektiive teha, et vähegi tasakaalu pakkuda. Kahjuks on sellega hiljaks jäädud, sest paljude võib-olla muidu heasoovlike inimeste ajud on juba pestud.

Oma isiklikust kogemuste pagasist võin tuua hulga näiteid, kus minu seostus EKRE-ga on tõmmanud minuga suhtlemise paljudel kreeni. Kõige lihtsam näide on see, kui postitada Facebooki täiesti süütu naljapilt, jõuab asi ikka poliitikani. Mõnel inimesel on haruldane võime näha tonti kapis, kui isegi kappi ei ole, rääkimata tondist.

Selline tulemus ongi konkreetselt just selliste maryjordanite teene.

Asi ei puuduta ainult EKRE-t. Isamaasse kuuluv Üllar Saaremäe, näitleja ja lavastaja, tõsine isamaalane sõna otseses mõttes, mees, kes kuulub kaitseliitu, kasvatab kaksikuid ja saadab praegu Virumaal laulupeotuld, on öelnud, et paljud vanad sõbrad keeravad tänaval vastu tulles pea ära, isegi ei tereta. Ikka selle parempoolse, et mitte öelda isamaalise vaate pärast.

Internetis loeme tühikargajate heietusi teemal, et laulupeol peaks kõlama rohkem võõrkeelseid laule, aga täna seisame tõsiasja ees, et meie oma viiest isamaalisest laulust, millega peeti maha laulev revolutsioon, ei kõla laulupeol mitte ükski. Uus põlvkond on unustamas – õieti nad pole seda ju kogenudki – selle, mis meid siiani üldse on toonud.

„Eestlane olla on uhke ja hää“ asemel räägitakse sellest, et EKRE on fašist ja samas kohe, et putinist, et parempoolsus on bolševism, et sinimustvalge on kaaperdatud ja igasugust muud möla, aga ise kiputakse siit jalga laskma ning rahvuslust häbenema.

Kogu see vihkamislaine ja raev sai ilmeka pitseri Mary Jordan juhtumiga. Kas sellega seoses hakkab midagi meie ühiskonnas muutuma? Selline alatu võte, mida Mary Jordan harrastas, on küll nüüd õnneks paljastatud ja tõestatud, aga kui palju on selliseid veel, ei tea keegi.

See massiivne laim ja hüsteeria võib ju kaugelt vaadates olla äge sõu, kuid see teeb haiget nii ühiskonnale tervikuna kui ka paljudele üksikisikutele eraldi.

Nii, et mõelgu selle peale enne kui mõne valega jälle välja tullakse või mõnele valele kaasa lauldakse ja inimesi juba eos hukka mõistetakse, olgu selleks ajendiks siis isiklik vimm või poliitiline meelsus.