09.10.2019
Apteekide võimalik sulgemine on endiselt valuküsimus ja seal jõuvõtetega toimida ei saa, seda ka ajakirjanduse poolt. Pilt on illustratiivne.
Uutele Uudistele kirjutanud inimene juhib tähelepanu EPL-i arvamusloole, kus võtab sõna keegi Aleksei Morgunov (s 1992), kes nimetab ennast endiseks apteegitöötajaks. Morgunov paljastab enda väitel apteegiäri hämarat köögipoolt ja kirjeldab, kuidas apteekrid väidetavalt kaupa pähe määrivad.
Ilmselgelt on see lugu osa nn apteegireformi üle käivast meediasõjast, mis kaitseb ja õigustab Reformierakonna ja sotside võimu ajal tehtud apteegireformi. Suurte apteegikettide juures pole juures sellist tegelast töötanud – vaevalt, et tal on turuülest ega pikaajalist kogemust, et ta võiks üldse sel teemal üldistada.
Proviisorite ja farmatseutide register näitab, et sellist inimest täna kuskil tõesti tööle ei ole. Edasi otsides selgub, et veel hiljuti oli Morgunovi nimi millegipärast Karjatška.
Sama mees kirjutab sotsiaalmeedias apteegireformist järgmist:
Kes ja miks sellise “eksperdi” esile tõstis? Kindlasti ei paista sellest postitusest välja tasakaalukat tervishoiutöötajat, milliseid omadusi proviisoritelt oodatakse. Kes peab vajalikuks kasutada Karjatška-Morgunovi “ekspertiisi”, et patsientidele meelepärast olukorda apteegiteenuse turul pea peale keerata? Miks EPL talle tribüüni pakub? Kas keegi eeldab, et sellise kvaliteediga info pealt peaks seadusandja tõesti regulatsioone tegema?
Uued Uudised leiavad, et et konstruktiivseid lahendusi probleemile pole seni pakutud. Sellist tüüpi artiklid EPL-is ei paranda asja, me seisame peagi fakti ees, et 300 apteeki sulgeb 1. aprillil uksed ja see on üsna täbar seis. Tuleb tagada apteegiteenuse kättesaadavus patsientidele üle Eesti, samuti töörahu antud elanikele elutähtsas sfääris. Tuleb lõpetada vastastikune süüdistamine ja leida kompromissid.