17.08.2021
Paljusid iseseisvuse eest võidelnuid ei teata ega tunnustata, esiplaanil on vaid tuntud nimed. Pilt on illustratiivne.
„Valmistudes Eesti taasiseseisvumise 30-ndaks aastapäevaks, oleme siiski juba unustamas neid, kes siis rohujuure tasandil rabasid. Alus pandi aastatel 1987-1988, sest õnneks leidus ka kõlbelisi inimesi, kes lähtusid AADETEST (mitte võimust ja rahast). Kahjuks ei kuule me just neist midagi.
Paljud on lahkunud Toonelasse, elavad nende lähedased. Osa veterane (kasutades nõukogulikku sõna) elavad ise parajas kitsikuses. Isegi olümpiamänge ei saanud nad vabalevis viimase 60 aasta jooksul enam vaadata. Vastuvõtud Roosiaiaski on tänastele edukatele tähtsamad.
Omal ajal aasisime lustiliselt Valga meestega – kus loodi Valgamaa esimene (!) Rahvarinde tugirühm? – kas Valga lihakombinaadis või Helme kutsekeskkoolis, mis oli siis ka pedagoogiliselt Eesti tipus. Aktiivseid kaasalööjaid oli siinkandis Tõrva muusikakoolist toonase KEK-ini välja. Kodanike Komiteedelt tuli hiljem tuge.
Kindlasti on inimesi, kes mäletavad rahva suurkoosolekut Tõrva keskkooli püstitäis saalis. Toonaste koosolekute otsustused said kirja pandud; on viimane aeg need üles leida ja osalenute abil teha kohalikest sündmustestki kokkuvõte – eelkõige tuleviku jaoks. Tänastel suurvaldadel näib lõbustustekski raha olevat!
Rahvarinde materjalid Helmes läksid kooli muuseumi, pisut Tallinnassegi. Kuid 1990-ndate lõpus algas ka kutsekeskkooli lõhkumine Helmes – just erakondliku poliitikana. Riigikoolina „sobis“ kutseõpe toonase peaministri reformierakonna poliitikutele Valga linna. Euroopa rahadega tehtigi see ära. Ja nii olimegi järsku kommertslik-korruptiivses Eestis! Seda ei peaks unustama, rääkimata toonastes paberites olevast. Vana rahvatarkus – kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta.
* * *
20. augusti eel alustasid ETV ja ETV+ esmaspäeval, 16. augustil ka uusi mitmeosalisi seriaale taasiseseisvumise meenutamiseks. Võrdlemine käivitab kohe mõtlemise. Kui ETV „Vabaduse tee“ mõjus nähtuna-kulununa, siis ETV+ „Balti paralleelid“ pani lausa huviga jälgima – tähelepanek esimestest osadest; vahest järgnevates osades olukord muutub.
Teadvustagem, et taasiseseisvumise protsess oli ülimalt paljutahuline ja piirkonnitigi omanäoline, varjatud tahkude-inimestega. Pole vist juhus, et „Balti paralleelid“ tegid valdavalt meie venelased, kes on suutnud toimunut värskemalt tajuda ja edastadagi – ilma nö rahvuslike müütideta, mis meie viimase saja aasta ajaloo käsitlemistki on kammitsenud (rääkimata hinnangutest kasvõi Konstantin Pätsile) …
Vaadakem ära ka järgnevad osad ja võrdleme siis – mõtleme. MÕTLEMINE koos lugemisega aitab vabaneda müütidest-skeemidest, lihtsatest emotsioonidest ja ideoloogiast üldse. Seega – taasiseseisvumisaja meenutamist meile kõigile!“
Peep Leppik, üks vananev koolmeister
