21.03.2019
Aarne Mäe, ajakirjanik.
EKRE aseesimees Martin Helme andis ERR-i saatele “Esimene stuudio” igati tegusa intervjuu, mida märkasid isegi tema poliitilised vastased.
Ka saatejuht Andres Kuusk ei olnud vähemalt sel korral valitsevast meediahüsteeriast tuld võtnud. Respekt.
Ent kuna mängus oli EKRE, ei tohtinud see saade ometi hea välja paista – kiiresti leiti konks, millest kinni haarata ja kogu intervjuu põhja lasta. Sel korral oli selleks kriitika aborte tegevate naistearstide suunas.
Justkui tellitult tekkisid ajakirjanduse mahitusel ülikiiresti aborte ülistavad artiklid ja saatelõigud, samuti graafikud, mis püüdsid tõestada, et abortide arv on vähenenud (nagu polekski tegu eetilise probleemiga), aga ka naistearstide ja arstide liidu kirjad, kus nõuti loodete tapmise kritiseerimise ja arstivande eiramisele osutamise eest poliitiku vabandust.
Selle kisakooriga ühines loomuldasa ka riigipea, kes toetas samuti arstide avaldust. Küll aga pole keegi kuulnud, et president oleks hukka mõistnud Martin Helmele tehtud tapmisähvarduse, mille tegijale politsei ka jälile jõudis. Tänaseks on see kriminaalasi lõpetatud ilma, et ähvardaja karistada oleks saanud.
Samal ajal istub juudi pearabi bussijänesest solvaja trellide taga ning isegi tema kodu otsiti läbi, ehkki rabi rääkis pärast intsidenti välisajakirjandusele, et tal pole sellest juhtumist sooja ega külma ning asi puhuti pühamehe endagi hinnangul Eestis asjatult üles.
Kõikide nende kokkuklopsitud paanikatega tõmmatakse aga tähelepanu põhifookusest eemale ühe eesmärgia – rahva üha suuremat poolehoidu tõstev EKRE nurka suruda.
Nõnda oli see ka abordiga. Kõik asjaosalised nägid ju must-valgel, et koalitsioonikonsultatsioonide vastav punkt ei puudutanud mitte abortide keelustamist, vaid soovimatute rasestumiste ennetava tegevuse toetamist.
Mis puudutab Hippokratese vandesse, siis algtekstis ütleb see selgelt, et “samuti ei anna ma kunagi naisele vahendit idaneva elu hävitamiseks”. Tõsi, selle vande osas on olnud arutelusid, et seda peaks kaasajastama just aborte ja eutanaasiat silmas pidades. Mitmes ülikoolis ongi vannet muudetud. Ka tänases Tartu ülikooli arstivandes on see abordipunkt sujuvalt kadunud.
Sellegipoolest on paljud arstid veendunud, et originaalses sõnastuses vanne tuletab noortele arstihakatistele meelde mitmeid fundamentaalseid väärtusi ning paneb neid end tundma auväärsete traditsioonidega teaduskogukonna liikmetena.
Kuid pangem tähele – aborti tauniv on sees Eesti Arstide Liidu enda koduleheküljel avaldatud arstivande all (“samuti ei anna ma ühelegi naisele abordivahendit”). Võimalik, et need, kes kirju kirjutavad ja kaasa kannatavad lihtsalt ei tea sellest kõigest mitte midagi.
Kogu selle kära juures on veel üks tähelepanuväärne fakt – ilmneb, et meil on terve rida organisatsioone, ameteid ja seltskondi, keda mitte mingil juhul ei tohi kritiseerida. Enne olid näiteks kohtunikud, kaitsepolitsei, nüüd lisandusid kriitikavabade nimekirja arstid. Venelastest, juutidest, immigrantidest, feministidest, seksuaalvähemuste esindajatest jne. rääkimata. Aga rahvuslikke konservatiive võib kritiseerida igas asendis igal kellaajal karistusteta ja piirideta.
Kui rahvuslaste vastu viha õhutavad jõud ajavad Stenbocki maja ette 15 loomakaitsjat või kliimasõpra ning sotsid, reformarid ja Raimond Kaljulaid kutsuvad EKRE-vastaseid võitlusele (mis ajakirjanduses võimendus kutseks barrikaadidele), siis kas tõepoolest tahetakse näha siin kodusõda meie enda rahva vahel?
Sellisel juhul pole ime, kui ühel hetkel liiguvad tänavatel tuhanded “kollased vestid” ning pole raske arvata, kelle peale siis näpuga näidatakse. Aga sel juhul enam näpuga näitamise mängudest kasu ei ole, siis on asi juba tõsine.