Õhtuleht, valimispeod ja kanepijäljed – aga järsku pahvisite ise enne testi?

Õhtuleht väidab, et leidis kahe erakonna valimispeolt kanepijälgi, mis tundub pehmelt öeldes ühe kõmumullina.

Muidugi ei saa välistada, et keegi just peo ajal seal kõhvi ei tõmmanud, kuid tunduvalt tõenäolisem on see, et erakondade seostamine kanepi tarvitamisega valimispeo ajal on pahatahtlik.

Esiteks – kuna nii Saku Suurhall kui ka Wabaduse kohvik on avatud kohad, millest vähemalt viimane kubises päeva jooksul rahvast, siis võisid kanepijäljed pärineda varasemate külastajate järelt. Teiseks – ja mis on ka väga tõenäoline – tegu võis olla ajakirjanike infooperatsiooniga.

Pole ju eriti raske kanepivärk ise kaasa võtta ja WC-s ise tarbimine korraldada, siis “jälgi otsides” test teha ja see sealsamas erakonna liikmete teoks tunnistada. Jutt kabiinide koristamisest enne erakondade saabumist pole tõsiseltvõetav – prill-lauda, veelaskmise nuppu, paberihoidikut ja uksenuppu, kust jälgi otsiti, kiire koristamise ajal enne suurt üritust tõenäoliselt ei puututud, tähtsam oli üldpuhtus.

Kogu see lugu on ülimalt kaheldav, sest Õhtuleht läks ju välja selle peale, et uimastite jälgi leida – ja imelik olnuks “tühjade kätega” tagasi tulla. Pole teada, miks just Keskid ja EKRE ohvriks valiti – eks see sõltub testi korraldajate maailmavaatest, sest enamike meediaväljaannete ajakirjanike lugude juures paistavad antipaatiad ja sümpaatiad eredalt välja. Õhtuleht pole erand.

EKRE-l pole vähimatki põhjust meedia objektiivsust usaldada – rahvuskonservatiividel on värske mälestus Kanal 2 tibireporterist Marian Võsumetsast, kes läks tõrvikurongkäigule joodikuid ja muid ebaadekvaatseid inimesi otsima, ja “leidiski” need. Tõsi küll, mitte rongkäigust, vaid suurest ja laiast vanalinnast.

Mis aga puutub Õhtulehesse, siis selle repliigi autoril õnnestus hiljuti mõnda aega viibida selle lehe ajakirjaniku jutuajamise juures ühe EKRE juhtivpoliitikuga – ja seal käis reporteri pahatahtlikkus suurte lainetena professionaalsusest üle. Kõmuleht on kõmuleht, ja see on nende leib.

Aga erakondadel on jälle põhjust pahatahtlikke ajakirjanikke oma üritustelt eemal hoida – näe, Õhtulehte ei huvitanud poliitika, valimistulemused ega emotsioonid, vaid nad nuuskisid sel ajal peldikus ringi. Ajalehe toimetajatele pidi selge olema, et päev otsa avatud toitlustus- ja meelelahutusasutusest kanepijälgi otsima minnes võidakse hiljem saada kaela just needsamad kahtlused – kas on eetiline seostada ühel peol osalejad seaduserikkumisega, mida võisid teha hoopis teised inimesed? Õhtuleht läks riski peale välja ja saab samade kahtlustustega tagasi – ehk on see hoopiski teie mäng lehe loetavuse suurendamiseks?