02.08.2018
Kogu pildi taust annab aimu Tõnis Saartsi maailmavaatest.
Neljapäeval jõudis avalikkuse ette ülihea uudis EKRE rekordilisest toetusest, mis on Kantar Emori uuringute järgi 21,8%, kuid huvitavad on ka vastukajad sellele uudisele.
Näiteks Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts leiab BNS-i vahendatuna, et EKRE-le olevat reklaami teinud ennekõike nende konkurendid: näiteks Urve Palo, kes pakkus Indrek Saart rahvuskonservatiivide liidriks; Mart Laar oma rünnakuga ja ka üleüldine EKRE demoniseerimine, teatud juhtudel ka atraktiivsus. Mingi iva võib selles jutus küll olla, aga kui politoloog tõesti ainult seda EKRE edu taga näeb, siis oleks aeg ametit vahetada.
Saarts jätab tähelepanuta, et EKRE toetuse kasv on stabiilne ja pikaajaline, järskude hüpeteta, mis viitab ka maailmavaate tugevnemisele. Selle asemel arutleb Saarts, kuivõrd usaldusväärsed on EKRE-le suvekuudel lisandunud valijad – kas nende näol on tegu pigem ujuvate valijatega, kes võivad kriitilisel hetkel ära kaduda, või on EKRE tõesti tuumikvalijaskonda kasvatamas.
Saartsi hinnangul võivat EKRE edus näha alternatiivide vähesust rahvuskonservatiivse valija silmis. Millised oleksid alternatiivid? “Avatud” või “rõõmus” rahvuslus? Olla saab ainult üks võimalus — kompromissitu võitlus Eesti riigi suveräänsuse ja eestluse säilimise eest, ja siin on tõesti EKRE hetkel ainus, kellele alternatiivi pole.
Kogu Saartsi analüüsile tõmbab lahinal vee peale üksainus lause: “Ka Reformierakonna uus juht Kaja Kallas tüürib Reformierakonda Saartsi hinnangul pigem klassikalise liberaalsuse poole, kaugenedes Andrus Ansipi või Taavi Rõivase aegsest rahvuskonservatiivsest kuvandist.” Ansip ja Rõivas rahvuskonservatiivse taustaga — see pole isegi mitte enam nali, vaid selge idiootsus!
“Saarts ei näe, et EKRE tõusmine Keskerakonnaga samale redelipulgale viitaks laiemale struktuursemale nihkele, kus EKRE Keskerakonna Reformierakonna peamise vastasena välja vahetaks.” Politoloog ei näe globalismiprillide tagant vist üldse mitte midagi, sest kogu tema jutu põhimõte on vähendada populaarsusreitingu tulemuste positiivset mõju EKRE positsioonile ühiskonnas. Ehk siis Saartsi sõnum tundub olevat — see on ajutine, EKRE pole midagi erilist, küll ta varsti kukub. Ja see on ühe politoloogi poolt juba väga ebaprofessionaalne lähenemine.