Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

President Karis lubas kliimakonverentsil aidata Aafrikal võidelda jääoludega

08.11.2022
President Alar Karis.
© UU

President Alar Karis on siiani pääsenud suuremast kriitikast, sest ta lihtsalt hoidub teravamatest seisukohtadest. Küll aga on tema ütlemistes märgata naiivsust ja suisa rumalusi.

Karis ütles esmaspäeval Egiptuses Sharm el Sheikhis Aafrika kliimakohanemisele keskendunud arutelul, et digitaliseerimine, kvaliteetandmete kättesaadavus ja rahvusvaheline koostöö on edu võti. Arutelu toimus Botswana presidendi Mokgweetsi Masisi kutsel ÜRO kliimakonverentsi raames ja keskendus Aafrika toimetulekule kliimamuutustega, teatas presidendi kantselei pressiesindaja.

Riigipea sõnul on Eestil pakkuda Aafrikale mitmeid digilahendusi – selles ta küll kordab oma eelkäija poliitturismi digiriigi tuvustamise sildi all.

Aafrika riigid kannavad Karise kinnitusel ebasoodsate kliimamõjude tohutut koormat, isegi kui nad põhjustavad vaid väikese osa ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest. “Mitmed Aafrika riigid on kliimamuutuste leevendamiseks palju teinud. Alates majapidamiste ühendamisest päikeseenergia minivõrkudega, taastuvenergia kasutamisest põllumajandustootmises kuni säästvate põllumajandustavade kasutuselevõtuni ning puiduvarude jätkusuutlikkuse parandamiseni. Kuid kliimamuutused võivad nende saavutatud edu olematuks teha,“ lausus riigipea.

Aafrika peaks kliimamuutustega võitlemiseks lõpetama ennekõike sõdimise, sest enamik Aafrika riikidest kas vaenutseb naabritega või peab kodusõdu. Ka Sharm el-Sheikh asub Siinai poolsaarel, kus tegutsevad aktiivselt Egiptuse islamistid. Kliimamuutusi Aafrikas aga tingib ennekõike konfliktide rohkus, sõdimine aga ei luba rajada uusi niisutussüsteeme ja purustab olemasolevad, lisab mõjuvad loodust hävitavalt ekstensiivne karjakasvatus ja maaharimine – Musta Mandri kliimamured ei tulene mitte CO-st, vaid endi valedest arengutest.

Taastuvenergia Aafrika põllumajanduses? Kas president Karis ikka teab, millisel tasemel on sealne põllumajandus, näiteks Zimbabwes, mis muutus valgetelt farmide äravõtmise ja aafriklastele jagamise tõttu toiduainete eksportijast nende sissevedajaks?

BNS kirjutab: president Karis rõhutas vajadust töötada välja ja kasutada rohkem andme- ja teaduspõhiseid lahendusi, et jälgida, mõõta, mõista ja teavitada kliimamuutuste mõjudest ning olla kiiremini võimeline kohanema. “Eestis on välja töötanud arvukalt kaugseire- ja satelliidiandmetel põhinevaid lahendusi ja prototüüpe, et tõhusamalt jälgida metsaressursse, rannikualade võimalike üleujutuste riske või jääolusid. Meil oleks hea meel katsetada neid lahendusi DEALi algatuse raames kliimamuutustest kõige enam mõjutatud maades Aafrikas,“ sõnas Eesti riigipea.

“Näiteks töötame Eestis välja nutikat vihmaveekäitlussüsteemi, mis arvestab kliimaga kohanemise ja linnade kasvuga ning vähendab tugevate vihmade ja üleujutuste põhjustatud reostust. Kliimamuutuste väljakutsetega toimetulemiseks peavad linnad muutuma rohelisemaks ning täitma olulist rolli elurikkuse säilitamisel ja taastamisel looduslikel protsessidel põhinevate lahenduste kaudu,“ lisas ta.

Aafrikas jääolusid jälgida on muidugi raske, kuid ka muidu oleks presidendil kasu näiteks Kristjan Jõekalda ja Teet Margna reisisaate “Kaks kanget Tansaanias” vaatamisest – ta näeks kohe, et reostus tuleneb suuresti aafriklaste mentaliteedist ning digilahendused ei töötaks, kui selle taga pole tahet oma eluolu muuta.

Kuhu võiks Aafrikas paigutada Eesti “kaugseire- ja satelliidiandmetel põhinevaid lahendusi ja prototüüpe” – sõdivatesse Somaaliasse, Etioopasse, Sudaani, Tšaadi, Malisse, Burkina Fasosse, Nigeeriasse, Mosambiiki, Kongosse… President võiks meenutada, et mõnda neist riikidest saadab Eesti hoopis rahuvalvajaid.

Tegelikult pole mõtet Alar Karist kritiseerida, sest sellist “suvalist” juttu ajavad kliimakonverentsil ilmselt kõik. Tegu ongi jututoaga sovjetliku maitsega kliimakampaania raames.

Uued Uudised