31.01.2021
Kui heaks otstarbeks annetatud raha eest ostetakse dopinguaineid, kas annetja on siis süüdi? Pilt on illustratiivne.
„ERR-i selgitused dopingu rahastamise kohta panevad paratamatult kellegi terves mõistuses kahtlema.
Kui Juhan annab Peetri kätte sularahas näiteks 500 eurot ja Peeter läheb seejärel ning ostab NENDE SAMADE kupüüride eest narkotsi – siis on võimalik tehniliselt väita, et Peeter ostis narkot Juhani raha eest. Loomulikult, ka sel juhul on võimalik Juhanit süüstada ainult siis, kui Juhan just sellel otstarbel raha andiski või vähemalt kindlalt teadis, milleks raha kasutada kavatseti.
Kui Juhan kannab aga 500 eurot Peetri pangakontole, kus on juba ka muid summasid, siis kontolt sularaha välja võtmisel ei ole mitte mingil moel enam ka tehniliselt võimalik väita, et tegemist on Juhani rahaga. Taas, Juhanit saab süüstada vaid siis, kui on tõendatud, et ta kandis raha üle JUST NIMELT narko ostmiseks.
Lähtudes vastupidisest „loogikast“ – kui Peeter võtab oma kontolt raha ja ostab narkootikume, siis saame järelikult teha süüdlasteks KÕIK, kes Peetri kontole raha on kandnud. Taevakene! Seega, kui kellelgi on püsiv töökoht ning ta teeb oma palka kasutades mingeid sigadusi, siis on ju süüdlane tema tööandja, kes lausa igakuiselt nende sigaduste jaoks palgaraha üle kannab!
Kui lugeda ERR-i „tõendusmaterjale“, siis Tammjärv sai EOK-st 600 eurot kuus. Seega oli dopingu ostmise regulaarseks püsirahastajaks Olümpiakomitee?! Urmas, kuidas sellega on?
Või on mingi kaval arvestusmetoodika, mis suudab siin rahasid eristada? No et kui EOK-lt on sportlase kontole laekunud (näiteks) 600 eurot ja sponsoritelt on laekunud (näiteks) 1000 eurot ning sportlane läheb ja ostab poest kaardimaksega pudeli konjakit – kes siis selle märjukese kinni maksis? EOK või mõni sponsor?
ERR-i esitatud „tõendusmaterjal“ lubab igal juhul eeldada sellise läbinägeliku metoodika olemasolu ajakirjanike käsutuses.“
Priit Tali, kolumnist