20.03.2020
Riigikogu tühi koridor
Maailma tabanud kriisis ja sellega võitlemise meetodites jagunevad arvamused, nagu ikka, mitmeks, seejuures seinast seina, ühest äärmusest teise. Ühed pooldavad ülikarme piiranguid ja reageeringuid, teised sooviks kõik vabaks lasta stiilis, et las loodus teeb oma valiku.
Eestis kipub nii olema, et kuigi üldiselt ollakse praegu üliinimlikke võimeid ületavat valitsust toetavad, leidub tänitajaid ja kritiseerijaid. Kriitika ja näpunäited on alati omal kohal, kuid tähenduslik, et ironiseerijate ja targutajate seas on eeskätt opositsioonipoliitikud, kes püüavad ka kuidagi pildile pääseda ning oma mürgine sõna sekka öelda.
Olukorras, kus iga päev, isegi iga tund, nõuab kiiret reageerimist, peab arvestama tõigaga, et see või teine otsus tehakse just selles ajahetkes ning tagantjärele tarkusest pole suuremat kasu.
Sellest peaksid aru saama ka Reformierakonna poliitikud, kes on agaralt valitsuse otsuste mahategemisel sõna võtmas.
Seda oli näha juba valitsuse infotunnis kolmapäeval Riigikogu saalis, kus sarkastilise tänu järel tuli mõni torge.
Kuid veelgi kaugemale on mindud meedias avaldatud mõttearendustega.
Näiteks kirjutas Riigikogu liige Jürgen Ligi, et „ühiskonna vabasurm ei ole kuidagi proportsionaalne reaktsioon selle pisiku peale ja takistab juba ka võitlust tema endaga“. Põhimõtteliselt leiab ta oma arvamusloos, et inimeste haigestumine ja võimalik surm on köömes selle kõrval, mis juhtub majandusega.
Sellele kiidavad kaasa ka tema erakonnakaaslased Arto Aas, Valdo Randpere, ka Rein Lang, kes kõik arvavad, et valitsus on kehtestanud liiga karmid reeglid. Kas nad tõesti ei näe, mis toimub mujal, sealhulgas meie naabrite seas?! Me ei saa ju siin jääda omapäi talitama.
Samuti Reformierakonda kuulub eurosaadik Urmas Paet tõi välja Soome näite, aga vaid lühike aeg hiljem, sulges ka Soome piiri. Nüüd isegi meile. Valdo Randpere jt teised räägivad, et tuleb lasta kõikidel see viirus läbi põdeda, et tekiks ühiskondlik immuniteet. Seega on valik nende jaoks väga lihtne: raha või elud.
Lisaks sellele, et taoline lähenemine on ebahumaanne, on see ilmekas näide, kuidas tahetakse kriisist poliitilisi punktivõite koguda, mis omakorda on ebaeetline. Aga kes siis kriisis sellest küsib.
Ka president Kersti Kaljulaid, kes ei suutnud muud välja mõelda, kui kutsuda rahvast akendele lampidega vilgutama, on oma avaldustes külvanud kahtlust valitsuse tegevuse üle, kutsudes ridade vahel iga inimest eeskätt ise hakkama saama.
Siia lõppu võib lisada ühe paljudest naljadest, mis raskel inimestel elutervelt säilinud on. Poliitilisel maastikul on erakordne olukord, kõik on saanud kriisist saanud, mis tahtsid: EKRE sai piirid kinni, rohelised said lennukid maa peale, sotsid said viinamüügipiirangud, kommunistid said letid tühjaks, reform sai rahakraanid lahti, Isamaaliit sai tõestuse, et raha pensiks kogumine on mõttetu, Keskerakond sai meediasse ja rahvas sai koju.