Rassismisüüdistusteks pole enam vaja sõnu ega tegusid: rassism on ka pilk, kehahoiak ja isegi valge nahavärv

Kogu maailmas toimub valgete liberaalide massiline enesealandamine, mis on viinud ka selleni, et rassismiks on saanud praktiliselt kõik, mis mustadele ei meeldi.

Rootsis toimuvat on sealsed Rootsi Demokraadid kirjeldanud järgmiselt: “Kui vaatad mustale otsa, võid saada süüdistuse selles, et su pilk oli ülbe ja väljakutsuv. Kui vaatad kõrvale, siis ignoreerid musta teadlikult ja oled rassist.”

“Rassism ei tähenda ainult, et sa ütled midagi negatiivset, rassism on ka negatiivsed pilgud, meeste poolt objektiviseerimine ja verbaalne ahistamine. Rassism on enda mitte harimine ja ajaloost kinni hoidmine,” kirjutab keegi lauljanna Yasmyn.

Yasmyn peab siis praktilist kõike, mida inimene mustaga kohtudes teeb või tegemata jätab, rassismiks. “Enda mitte harimine” tähendab ilmselt seda, et eestlane ei lähe kaasa selle ohjeldamatu musta rassi haletsemiskampaaniaga, “ajaloost kinnihoidmine” aga seda, et eestlane ei leia oma esivanemate ajaloost piisavalt osalust kolonialismis ja orjapidamises. Isegi “afropatsidele” on siinsed afroeestlased litsentsi peale pannud.

Kas sellist hüsteeriat ise õhutades ja igast eluhetkest rassismi otsides loodetakse tõesti elu kergemaks minevat? Inimesed ise suurendavad lõhet endi ja teiste vahele, sest tõstavad endid esile seal, kus neid varem pigem ei märgatudki.

Suur osa “rassismist” on endile sisendatud või kellegi poolt teadlikult õpetatud. Kui ebaviisakas inimene vaatab eesti tüdrukut viltuselt, siis on see lihtsalt ebaviisakus. Kui sama inimene vaatab järgmisena samamoodi tõmmut tüdrukut, on see ühtäkki rassism: “Ta vaatas mind nii, sest ma olen teisest rassist, appi, rassism!” Ja edasi saab rassismiks juba ka sõbralik naeratus: “Ta naerab mu üle!”

Kõigest sellest ei saagi midagi head tulla, sest nagu kirjutab poliitikavaatleja Joel B. Pollak, vähendavad valgete privileegidest kõnelevad kontseptsioonid mustanahaliste valikuvabadust. „On tekkinud kontseptsioon põlvkondlikust traumast. See on nii kohutavalt naeruväärne, kuid samas ka rassistlik. Põhimõtteliselt ütleb see, et mustanahalisena sündimine on mingisugune karistus, süü.” Ja aafrika juurtega inimesed tõestavad terve elu endale austust (ja lõpuks enese ülistamist) nõudes seda, mida nad saaksid teha ise ennast tõestades.

Nüüd on algatatud nõiajaht Sky Plusi saatejuhi Alari Kivisaare vastu, kelle sõnad Ameerikas toimuva vastu ei meeldinud siinsetele BLM-lumehelbekestele. Raadio Sky Plus programmijuht Vaido Pannel ütleb muuseas: “Ähvardamise või väljapressimistega tulemust ei saavuta.”

Sama käib kõigi ACAB-BML-i jüngrite kohta: ähvardamiste ja väljapressimistega te midagi ei saavuta. Kasvab hoopis nende eesti inimeste hulk, kes ütlevad, et nemad vaba ja paljukannatanud rahvana ei lasku kunagi põlvili nagu Rootsi naispolitseinik, Kanada peaminister või ühes sotsiaalmeedias levivas videos nähtav noor naine, kes suudleb turskete neegrite kingi.

Huvitav oleks näha seda Eesti poliitikut, kes esimesena põlvili laskub? On see Valdo Randpere? Indrek Saar? Kaja Kallas? See võib olla ka musta näoga rolli täitnud Andrus Vaarik või Sepo Seeman, aga selline inimene ilmub, ei maksa kaheldagi, orjameelsusest Eestis puudust ei tule.

Põlvitamine on orjuse tundemärk. Eestlased, ärge pöörduge tagasi pärisorjusesse!