Risti ette ei lööda: isegi püha laulupidu sobis mõnele poliitilise võitluse areeniks

Rahvuslipp laulupeol

Mõned poliitikud ei saanud isegi Eesti rahvast liitvale positiiv- emotsionaalsele laulupeole küüneviha sisse ajamata läbi ning kukkusid parteilist kuuluvust järgides üht või teist asja kritiseerima.

Samal ajal kui 100 000 inimest laulukaare all ja ees üheskoos „Põhjamaad“ laulis, oli Reformierakonna tipp-poliitik Kristen Michal jõudnud juba mürki pritsida Tallinna transpordikorralduse üle.

Nii peavoolu- kui ka sotsiaalmeedias üritati vastavalt halvustada politsei otsust turvakaalutustel piletimüük peatada, sest huviliste hulk oli palju suurem, kui lauluväljak reaalselt oleks mahutanud.

Meditsiiniteenistuse, päästeameti ja politsei esindajate sõnul on kriitiline piir lauluväljaku territooriumil 100 000 inimest, misjärel ei ole võimalik enam tagada operatiivteenistuste tööd väljakul – läbi- ja juurdepääs pääste- ja meditsiiniteenistustele ning abivajajateni.

Mõlemal puhul nõuti püha koorilaulu saatel ühe ja teise ametimehe tagasiastumist, mis on ju teadupärast üsna levinud viis oma frustratsiooni välja näidata

Huvitav, mis juttu siis oleks räägitud, kui ülerahvastatuse tõttu mingeid õnnetusi oleks juhtunud.

Õnneks üldist meeleolu see ei häirinud ning väravate taha jäänud inimesed siiski mõistsid tekkinud olukorda ja pidulised ise ei jõudnud peo käigus meediat suurt jälgida.

Peo eel võttis Naistelehes sõna ka dirigent Anu Tali, kes selle kõrval, et ta tunneb uhkust laulupeo üle, pidas vajalikuks märkida, et „uuemal ajal Eestisse siginenud sallimatu natsionalism ei ürita seda vabastavalt sõbralikku ja ilusat traditsiooni moonutada ega endale profiiti lõigata“.

See viimane on küll täiesti arusaamatu avaldus, mis pigem kultiveerib säärast mõtteviisi.

Pidu tõestas kokkuvõttes, et igasugused katsed rahvast lõhestada ja eestlust maha teha, pole siiski vilja kandnud ning sini-must-valgete lipukestega inimmeri laulis pisarais ka neidki rahvuslikke laule, mis kavasse mahtusid.

UU

Kommentaarid