Seedri jutud EKRE monopolist konservatiivses ruumis on mõttetud

Isamaa liider Helir-Valdor Seeder ütleb ERR-is, et kui nende erakond peaks vastavalt “parempoolsete” soovile kalduma liberalismi, siis jäävat konservatiivse poliitika monopol Eestis EKRE-le – selline seisukoht on rumalus.

Konservatiivsuses ei saa keegi monopoli haarata – kui monopoolne seisund tekib, siis lihtsalt pole kedagi, kes selles osas konkureeriks. Nii lihtne see ongi. Ennast konservatiivseks pidav Isamaa on pikki aastaid värelenud konservatiivsuse ja liberalismi piiril, minemata tõeliselt kaasa kumbagagi neist. Inimestele ei meeldi “ei liha ega kala”-nähtused ja see on tinginud ka Isamaa püsimise poliitilise surma ehk viie protsendi künnisel.

Isamaa on mõnel korral selja sirgu ajanud ja ennast näidanud, näiteks Marrakechi rändepakti tõrjumisel, kuid enamasti on ta siiski liberaalse poliitika sabassõrkija, julgemata tõeliselt seista ei traditsioonilise pere eest ega massimigratsiooni vastu, ning ka Eesti, eesti keele ja kultuuri eest seistes ta kord on rivis, aga enamasti jääb põõsa taha toimuvat pealt vaatama.

See ongi konservatiivsuses EKRE-le “monopoli” andnud, sest tema võitleb tõsiselt, Isamaa aga võitlusi ei armasta, ta rähkleb mugavustsoonist ja peab alati kõigest isiklikku kasu saama. Eks põhjus ole ka Seedri enda “avatud” rahvusluses – kui Siim Kiisler pakub eestlust igaühele, siis pole Isamaal rahvuslikule ja konservatiivsele poolusele üldse asja.

Isamaa peab lõpetama rahvusluse mängimise, eriti kui tema ridades on paandunud liberaalid, kes ennast “parempoolsteks” nimetavad. Au Seedrile, kes on seda ka tunnistanud, öeldes: “”Ei saa salata, et erakonnas on ka inimesi, kes arvavad, et väärikat, rahvuslik-konservatiivset poliitikat viljeleva erakonna asemel peaks Isamaa muutuma oluliselt liberaalsemaks ja peaks tegutsema hoopis teises tiivas, kus täna tegutsevad sotsiaaldemokraadid, Eesti 200, Reformierakond.”

EKRE aga jääb endiselt rahvuslik-konservatiivse poliitika lipulaevaks, sest tema püsib kursil.