30.09.2019
Kaitsevägi ei tohi saada kohaks, kus elu oleks lihtne ja lõtv. Pilt on illustratiivne.
Kaitsevägi kavandab üht muutust, mis laiemas laastus jääb arusaamatuks, sest operatiivsust see relvajõududele kindlasti ei lisa.
Kaitsevägi plaanib muudatusi, mis lubaks ajateenijatel iga teenistuspäeva lõpus kasarmust lahkuda, aga hommikul peab tagasi rivis olema.
Ajateenijad võivad peagi arvestada sellega, et pärast seitsme nädala pikkust sõduri baaskursust ning sellele järgnevat lisakursust ei pea enam ööseks kasarmusse jääma. Oma vaba aega võib igaüks sisustada ise oma soovile vastavalt, järgmisel hommikul on vaja teenistuses siiski tagasi olla.
Kui vaadata väeosade paiknemist, siis näiteks Kuperjanovi pataljon paikneb Võrus, Viru pataljon Jõhvis ja teisedki väeosad on kõrvalistes paikades. Kuhu läheksid mujalt Eestist pärit kaitseväelased ööbima? Ilmselt tuleks neil korter üürida. Kas on mõtet väeosade ümbrusesse üüriturgu tekitada, seda enam, et üüri riik ilmselt kinni ei maksa?
Sõjad algavad enamasti öösel või varahommikul ja kui kaitseväelasi hetkel väeosas pole, siis rünnaku tõrjumisel kodusolijatest kasu pole – kui nad väeossa jõuavad, võib see juba hõivatud või maatasa olla. Võru Kuperjanovi väeosa paiknebki ohualal – kui sõda kunagi peaks Eestit tabama, siis ilmselt algab see just löögiga sinna. Sama on ka Viru pataljoniga.
Esimese jalaväebrigaadi juhi kolonel Vahur Karus on ERR-ile öelnud, et kui esialgu läksid kutsealused neis väosades, kus see süsteem juba on, ööseks välja, siis nüüd piirdutakse poes, kinos või teatris käimisega, ning tullakse ööseks tagasi. Kas poleks sel juhul õigem lihtsalt 3-4-tunnine linnaluba ja kell 22 väeosas tagasi?
Võttes arvesse, kui noorena minnakse aega teenima ja kui vastutustundetud ikka paljud vabakasvatusega noored mehed on, võib juhtuda pigem see, et väljas hakatakse käima “pidu panemas” ja hommikul on rivis õllelõhnased nekrutid.
Meie ajateenistus pole pikk ja ilmselt oleks õigem ikkagi hoida noortele meestele vajalikku distsipliini katkematu teenistusega, uus kord aga lisab vaid isikuvabadusi, mis sõjaväelaste ehk reaalsete lahingusse minejate puhul pigem halvendab väljaõpet. Sõjas antakse inimestele käsk kuulide alla reaalsesse surma minna, sellel aga pole midagi ühist vabaduste, õiguste ning argielu lihtsamaks ja kergemaks muutmisega.
Koduskäimisega sõjaväeteenistus on elukutseliste sõjaväelaste rida. Kas Eesti kaitsevägi hakkab oma operatiivsust ja efektiivsust vähendama? Need, kes arvavad, et sõda on Eestile sama kauge kui näiteks Taanile, ei jaga maailma reaalsustest ööd ega mütsi.
UU