28.08.2020
Selline näeb välja “sallivuslik” reaalsus.
Sallivuslasi pole kunagi keegi sallivaks pidanud, kuid nüüd on nad oma palge tõeliselt paljastanud, ja see pilt ei ole ilus.
Ei maksa enam rääkidagi vihkan-kõiki-Svetast või vanurid-surgu-Mikust, kes presidendi protežeerimisest hoolimata kroonivad vihkamisnimekirju, ja kes ise justkui rõhutuid esindades liberaalse ühiskonna toetust naudivad. Üha uued “tegijad” aga tulevad peale.
Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks küsis Eesti Pangalt, kuidas saab nende kommunikatsioonispetsialist Mart Siilivask pidada libauudiseid levitavat portaali Lugejakiri.ee, milles mõnitati Konservatiivset Suveakadeemiat.
On päris uskumatu, et Eesti Panga ametnik, kes päeval ajab rahandusmaailmas asju, istub pärast tööd (väidetavalt ka töö ajal, arvestades postituste ilmumist) arvuti taha, et vahendada Lugejakirjas saasta, irvitades koos Jürgen Ligi ning haridus- ja kultuuriministeeriumi kommunikatsioonijuhi Meelis Kompusega geiseksi teemal seal, kus seda pole ja kus tegelikult võideldakse homoagenda vastu.
Nõva kool aga saab õpetajaks mehe, kelle kirju eluloo saab hea liberaal küll edukalt ära seedida, aga kuklalaskude tegemisele üleskutsumine peaks küll iga lapsevanema Indrek Tarandi suhtes ettevaatusele kutsuma.
Sallivusleeri allakäik on juba pikemalt näha – sinna mahuvad Tartu reformierakondlane, kelle arvates on “valede inimeste” vihkamine õige; Mary Kross koos sõbranna Karoli Hindriksiga, kes tekitasid kuritegeliku libauudise, pannes politsei uurima olematut juhtumit, president, kes lõhestab iga väljaütlemisega ühiskonda veelgi rohkem – näiteid võib tuua lõpmatult.
Vasakliberaalsed moodustised nagu Feministeerium, “Virginia Woolf sind ei karda”, “Jah vabadusele, ei valedele”, tühisüdamed, ja paljud teised on juba ammu muutunud vihaõhutajateks, LGBT Eesti, Inimõiguste keskus ja võrdsusvõitlejad ei kaitse mitte õnnetuid, vaid juhatavad vihaseid sõjakäike (Naiste Marss oli pigem jõudemonstratsioon kui naiste appikarje).
Lihtne, kuid paljuütlev sõna “vihkan” on läbi käinud nii presidendi, opositsiooni ühe liidri Kaja Kallase kui ka kümnete ennast “sallivuslaseks” tituleerinud inimeste suust, saades võimenduse grigorjevate ja seelikmeestega Kadrioru Roosiaias.
Läbi on need ajad, mil EKRE-t peeti räiguse ja vihkamise kehastuseks, sallivuslased aga surunuks kogu maailma oma rinnale. “Kui on must, näita ust” ei tundugi sedavõrd ekstreemne, kui arvestada hiljutist aafriklase vahi alla võtmist süüdistusega vägistamises, ja pannes sinna kõrvale Pärnitsa lause vanurite kohta “Üldse ei oleks kurb, kui juhtuks mõnel sellisel autoõnnetus ja nende asemele tuleks tööle mõni inimese moodi olend.”