09.10.2020
Võitlus mustade õiguste eest on kasvanud vägivallaks kogu ühiskonna vastu.
Nick Cave on öelnud, et tänapäeva ühiskonna humanism on vapustavalt ebaõiglane ja valikuline – üht liiki vägivalla lõpetamiseks kasutavad inimesed teisi vägivalla liike.
Seda on näha liberaalse maailma tegemistes – õilsate loosungite all tehtavad tegemised soovitakse alati ellu viia repressiivsete vahenditega, mis muudavad alati kellegi õnnetuks või rikuvad ta elu, eriti kui inimlikkus on muudetud kohustuseks.
Hea näide on kampaania “Black Lives Matter”, kus rassismi vastu võitlemise nimel on Ameerika linnad muudetud põlevateks lahinguväljadeks ning kogu ürituse maskotiks on saanud kurjategija George Floyd, kelle “kangelastegude” hulka kuulus raseda naise sihtimine kõhtu püstoliga. Põlvitage neegrite ees nende kunagise orjuse pärast või põletame Ameerika maha, tundub see liikumine ütlevat.
Seattles sunniti valged inimesed läbima kursust, mille eesmärgiks oli ajupesu “valgest mõtlemisest” loobumiseks – see on ehtne natside, maoistide ja stalinistide praktika. Ja ikka selleks, et mustadesse suhtutaks “inimlikult”.
Sama toimub praegu geide ümber – selleks, et neisse kui normaalsetesse suhtutaks, nõutakse kõigi nende karistamist, kes seda kuiva oksa elupuul ei kummarda, ja repressioone neile, kelle arvates on mehe-naise suhe ainuõige, sest see annab elu.
Kõik vihakõneseaduste nõudmised on tegelikult üleskutse kehtestada repressiivne vägivald neile, kes liberaalide arvates nende “õilsaid” ideesid ei toeta.
Veel üks näide on migratsioon, kus riike, kes on oma ühiskonda toimivana suutnud hoida, sunnitakse sõdade, nälja ja vaesuse eest põgenejaid vastu võtma – jutt käib Euroopa Liidust, kes karistab karmilt neid riike, kes ei soovi oma maa turvalisuse nimel. Selle nimel, et ühed inimesed tunneksid ennast paremini, maksavad teised oma turvalisusega, nagu granaadiplahvatuste-Rootsis, lisaks hävitatakse nende ühiskond ja kultuuriruum.
2016. aastavahetusöö oli aeg, kus inimlikkus põrkus näkkusülitava vägivallaga – Saksamaa kutsus süürlastest sõjapõgenikud lahke südamega oma maale ja sel ööl langesid tuhanded naised Kölnis ja mitmetes teistes Saksa linnades käperdamiste ja vägistamiste ohvriks. Neid, kes sellist protsessi peatada tahavad, takistatakse jällegi vägivallaga ehk repressioonidega “sallimatuse” eest.
Samas on huvitav see, et ainus koht, kus vägivalla lõpetamine vägivallaga oleks tõepärane ehk mõrvarite karistamine surmanuhtlusega, on liberaalide jaoks juhtum, kus vägivallast tuleks loobuda.
Eestis on see paradoks väljendunud sallivuslaste teooriates, kus sallivad inimesed võivad mittesallijaid vihata.