“Tervitusega Californiast. Ärmapresident.”

Pühapäeval Anu Välba saates nähtud eksriigipea Toomas Hendrik Ilves ajas vähemalt sotsiaalmeedia järgi otsustades taas kodueestlastel oma pastorliku esinemisega harja punaseks.

Enamiku inimeste südamesse ei jõudnud rahva suhtes kõrk, “Õnne 13” Thor-Björn Margna moodi president kunagi, tema teise ametiaja lõpp aga pani paljud “ärmatamise” tõttu riigipead vihkama.

Pidevalt manitsev Toomas Hendrik Ilves pole inimene, keda raskes pandeemia olukorras kodueestlaste ette tuua, eriti kui ta on taas “jänkipresident”.

Nimelt rääkis Ilvese eestlastele kriisist, ellujäämisest ja digiriigist, olles ise Ameerikas Stanfordis. “Kui mul oleks praegu hädavajalik uuendada autojuhilubasid siin Californias, siis ma pean minema seisma kolm-neli tundi järjekorras. Sõna otseses mõttes järjekorras inimeste vahel. Eestis ei pea seda tegema,” selgitas ta.

Eestis ei pea tõesti seda tegema. Aga Eesti ei pea ka kuulama maailma teises otsas asuvat globalismimeelset ekspresidenti, kes pole antud hetkel eesti rahva juures. Pärast tema kehvapoolset valitsemist pole tal endiselt rahvuslikule Eestile midagi öelda.