04.11.2019
Peaminister Jüri Ratas.
Ajakirjanik Toomas Sildam on alati pisut veider olnud, nüüd aga jätab ta endast veelgi kummalisema mulje, väites kriitilises toonis: valitsus teeb nii nagu valitsus tahab.
Sildami lugu ERR-is keskendub pensionireformile, mida ta kõvasti sarjab. Aga keskendudes loosungitele, mida ta ohtralt pillub, siis peaks ennast ajakirjanikuks pidavale mehele pisut selgitusi jagama.
Esiteks: jah, valitsus teeb, mida tahab, ja peabki tegema. Võimule tullaksegi selleks, et teha seda, mida lubati valijatele – selles ei ole midagi kummalist. Kui Isamaa lubas pensionireformi läbi viia, sai selle lubadusega parlamenti ja edasi valitsussse, siis teebki ta seda, mida lubas – miks see Sildami silmis nii vale on?
“Valitsus surub teise pensionisamba reformi läbi ülihelitempos, hüljates normaalsed protseduurid ning jätmata opositsioonile või huvigruppidele vähimatki võimalust seda mõjutada,” väidab Sildam. Peamine huvigrupp, kes sellele reformile vastu töötab, on pankurid ja investeerimisfondid, kes kaotavad raha – kui neid kuulata, siis lükatagu reformikava kohe vaiba alla.
Mis aga puutub opositsiooni, siis nemad ongi opositsioon ehk vähemus ja valitsus koalitsioon ehk enamus – läbi lähebki see, mida soovivad võimulolijad, mitte võimust eemalseisjad. See on elementaarne parlamentarismi reegel.
Sildam opereerib sellega, et opositsioon tahab teha muudatusettepanekuid, mis võivad aga võtta pikka aega, valitsus aga vangerdavat sellest mööda. Kui reeglid seda lubavad, siis miks mitte – opositsiooni ülesanne ongi ju koalitsiooni eelnõud läbi kõrvetada, valitsusel aga enda tahtmised läbi suruda. Kui kõik see toimub demokraatia raames ja seadusi ei rikuta, siis pole ka probleemi.
Võib ju demokraatiat mängida ja lasta opositsioonil oma nägu näidata, aga milleks? Valimistel on oma tulemused – võimulepääsejad tahavad üht, opositsioon teist. Kui tänane opositsioon oleks valitsuses, teeks nad täpselt samu vangerdusi, ja teeks samuti õigesti, seekord nende seisukohalt.
Veel Toomas Sildamilt: “Sest, kes ütles hiljuti: “Iga inimene, kes soovib jätkata II sambaga, saab seda teha. Mina isiklikult arvan, et see on mõistlik ja jätkan kogumist.”? Peaminister Jüri Ratas.”
Sildam vihjab, justkui oleks ka peaminister reformi vastu. Kuigi tema näeb selles konflikti ja intriigi, siis tegelikult seda enamiku inimeste puhul pole – nad jätkavad samuti kogumist, aga leiavad siiski, et II sammas peaks olema vabatahtlik, sest nii oleks kasutatavad ka teised võimalused.
Toomas Sildam esindab seda kummalist joont, kus üritatakse keeruliseks ajada asju, mis on ülimalt lihtsad. Seetõttu ongi Sildami jutt tühi targutamine mehelt, kes hoiab opositsiooni poole.
Võimule tullakse alati selleks, et oma tahtmised ellu viia ja seda saabki teha ainult nii, et opositsiooni segavat tegurit suuresti ei kuulata – nemad on opositsioonis just seetõttu, et nende arusaamad võimupoliitikast on teised, muidu oleks nemadki koalitsioonis.
UU