Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Üle Vahemere kulgeva migratsiooni ümber käib suur hämamine – kord on see väidetavalt vaibumas, kord suurenemas

-
09.10.2019
Migrandid Lesbose saarel.
© AFP/Scanpix

Kui jutuks on migratsioon üle Vahemere, siis kasutavad EL-i juhtivtegelased kordamööda nii selle vähenemise kui eeldatava kasvu juttu – sõltuvalt sellest, mis kontekstis on vaja sõnumit edastada.

Üldine taust uudistes on see, et rändekriis on vaibumas, kuid rõhutakse ohule, et see võib taas kasvama hakata ja katastroofiks muutuda, eriti kui Türgi alustab sõda Põhja-Süürias.

Varem kirjutas Postimees, et Vahemere kaudu Euroopasse jõudvate põgenike hulk on paari aastaga järsult vähenenud. ÜRO pagulasameti andmeil saabus mullu 115 000 põgenikku. 2017. aastal oli neid 170 000 ja 2015. aastal üle miljoni. Arvud on tõesti vähenenud, sest Angela Merkel enam kõiki soovijaid enda juurde ei kutsu, kuid rändesurve tegelikult aina kasvab.

ERR-i korrespondent Epp Ehand kirjutab siseministrite tippkohtumise järel, et Luksemburgi siseminister on olnud üks vähestest, kes on seni oma riigi valmisolekut migrantide vastuvõtumehhanismis osaleda väljendanud. Ministri hinnangul on immigrantide arv nii palju vähenenud, et kõigil riikidel, kes keelduvad sellega liitumast, peaks olema häbi.

Luxembourg’is kohtunud siseministrid märkisid aga samas, et Vahemere idapoolne marsruut Türgist Kreekasse on muutunud taas peamiseks kanaliks asüülitaotlejate jõudmisel Euroopasse. Kreeka migratsiooniküsimuste minister Giorgios Koumoutsakos ütles, et migrantide voolu suurenemine maist tänaseni on 240 protsenti. Migrante ei hoia tagasi isegi teadmine, et neid ei oodata – Kreeka laagrid on ülerahvastatud, kuid üha uued inimesed tulevad.

Vahemerel toimuvad protsessid näitavad, et migratsioon Aafrikast ja Lähis-Idast toimib jätkuvalt, EL- soodustab seda (või vähemalt ei takista jõuliselt), vähenemine on ainult sesoonne, ning Euroopa üleujutamine võõrastega jätkub – kuigi arvud pole ehk tõesti nii drastilised, nagu 2015. aastal.

Võimekust migrante vastu võtta pole Euroopas eriti kellelgil – seda näitavad nii ülerahvastatud Moria laager Lesbose saarel Kreekal kui ka põgenike kuhjumine Prantsuse sadamalinnas Calais`is ja sisserändajate taustaga kuritegevuse meeletu kasv Rootsis.

EL-i ametnikud hoiatavad, et kui Türgi peaks tungima Süüriasse, võib kuni neli miljonit põgenikku, kes on praegu Türgis peavarju leidnud, otsustada suunduda Euroopasse, et vältida jõuga tagasisaatmist nende ebastabiilsele kodumaale. Neli miljonit tähendab Euroopa stabiilsuse ja truvalisuse hukku – on ju Türgi öelnud, et kui nemad migratsiooni valla lasevad, siis ei püsi Euroopas ükski valitsus üle kuue kuu.

Seega on praegu ainus mõistlik tee migratsioon Euroopasse jõuliselt seisma panna ja parim võimalus selleks on migrantide vastuvõtust keelduda, nagu Eesti ka teeb.