Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Uuringu järgi on eestlane teadususku. Väidetavalt olevat ka börsiusku, seega sügavalt usklik

11.01.2023
Eestlasi tembeldatakse igasugusteks “usklikeks”. Pilt on illustratiivne.
© Scanpix

Eestlased on suuresti teaduslike seisukohtade austajad, kuid see, kuidas antud tõdemust tõestatakse, sarnaneb väga peaminister Kaja Kallase väitele, nagu oleks eestlased börsiusku. Kahtlemata on Ahhaa teaduskeskus üks parimaid, aga selle külastamiste arvu seostamine teaduse populaarsusega ei tundu eriti objektiivne olevat.

BNS vahendab: “Euroopa Komisjoni läbiviidud Eurobaromeetri uuring näitab eestlaste aina kasvavat usku teadusesse ja teadlastesse. Osaliselt koroonapandeemiast tingitud nihilism tundub Eestist vähemalt osaliselt mööda põikavat, teatas teisipäeval Ahhaa Teaduskeskuse esindaja.

96 protsenti eestlastest kinnitas, et nende hinnangul on teaduse ja tehnoloogia üldine mõju ühiskonnale positiivne. Seda ilmestab ka Ahhaa teaduskeskuse selleaastased rekordnumbrid – keskust külastas üle 228 000 inimese, mis on läbi aegade kõige kõrgem number. Kusjuures eelnevad kaks aastat edestati pea kahekordselt.

Võrreldes 2010. aastaga on uudishimu teaduse vastu eestlaste seas tõusnud 14 protsenti. Üheksa eestlast kümnest vaatab dokumentaalfilme ja loeb teadusteemalist kirjandust. Lisaks külastab kaks kolmandikku eestlastest hea meelega ka teaduskeskuseid ja -muuseume. Kantar Emori poolt läbi viidud muuseumite uuringutes asetseb Ahhaa koos ERM-i ja KUMU-ga juba aastaid tugevalt esikolmikus.

Kuigi möödunud aasta oli kõigile majanduslikult keeruline, näitab külastajarekord Ahhaa juhatuse liikme Pilvi Kolgi sõnul, et teadus on eestlastele jätkuvalt tähtis teema. “Arvestades eestlaste väikest rahvaarvu, on meil põhjust nende numbrite üle väga uhke olla. Eestist pärit maailmamuutjate ja uuenduslike ideede arv on kindlasti märk sellest, et oleme väga õigel teel.“

Eurobaromeetri uuring on vastajate arvu poolest läbi aegade kõige suuremahulisem teadusteemaline uuring, millest võttis osa koguni 37 000 inimest 38 Euroopa riigist. Eestis viis uuringu läbi teabeettevõte Kantar Emor.”

Au Ahhaale, aga teaduse tegelikku populariseerimist ainult sellega hinnata ei saa, tuleb vaadata ka negatiivseid momente. Teaduslik meditsiin sai ilmselt päris tugeva tagasilöögi pandeemia ajal, mil ülikähku loodud koroonavaktsiinid paisati põhjalike uuringuteta turule, neid kiideti taevani, kuid hiljem selgusid nii kõrvalnähud kui ka vähene efektiivsus. Teaduse mainele andsid hoobi ka Irja Lutsari moodi tegelased, kes teadusnõukojas olles rääkisid üht, kojast peaministri poolt minema pekstuna aga hoopis teistsugust juttu.

Teaduse mainet õõnestavad kõvasti ka Eesti ülikoolidesse sisse pressitud “soouuringud”, “kliimauuringud” ja muu taoline, mis tegelikult kuulub “uhhuunduse alla” – näiteks teadustöödena esitatavad väited, et mehe ja naise vahel olevat kümneid erinevaid variante või et laste saamine mõjutab kliimat negatiivselt.

Ideoloogiline pseudoteadus on tunginud päris tugevalt teadusmaailma. Ahhaa teaduskeskus esindab küll seda päris teadust, aga ainult tema külastatavuse järgi ei saa teaduse mainet enam hinnata.

Uued Uudised