Välismaa annab Tallinnas endast üha valjuhäälsemalt märku

Mustamäe on ilmselt Lasnamäe järel järgmine rahvusvaheline linnaosa.

Neegrid on Tallinna linnapildis juba tavalised, harulduseks pole moslemihõlstides võõrad ja viimasel ajal on ka hindu-nepaali-bengali verd sisserändajaid üha enam näha.

Aga Eestisse tuleb lisaks slaavlastele ja teistele endise NLiidu vabariikide inimestele kokku ka valge Euroopa rahvaid, mistõttu on Tallinn muutumas rahvaste Paabeliks.

Laupäeva ennelõunal läksid Kristiine keskuse parklapoolses küljes (raudtee poolel) karvupidi kokku kaks keskeurooplase välimusega meest. Sellele eelnes valjuhäälne tüli, kuid keelest ei saanud eriti aru, oli see rumeenia või muu keel. Igal juhul said eestlased näha, milline näeb välja internatsionalism, mis toob võõrad siia arveid klaarima.

Reedel töölt koju Tallinn-Väikesesse sõites istusid mu ees kaks vanemapoolset naist, kes vestlesid mingis euroopa keeles – tõenäoliselt albaania keeles. Ilmselgelt polnud tegu turistidega, sest nad ei vahtinud ringi, vaid näisid linna tundvat ja teadvat, kuhu sõidavad – nad tõusid vahetult enne trammi peatumist ja läksid väljudes kohe kindlas suunas.

Tallinnas kuulebki eurooplase välimusega inimeste suust üha enam võõraid keeli, mis pole ei vene, inglise, saksa ega prantsuse keel – nendega on meie kultuuriruum harjunud, uued keeled aga jäävad kohe kõrvu. See viitab, et mingid migratsiooniuksed on pärani lahti – tulevad rumeenlased, albaanlased, serblased ja paljud teisedki.

Muidugi on Tallinnas palju turiste, aga neist saab alati aru – nad käituvad turistidena. Jutt käib inimestest, kes on ennast Tallinnas sisse seadnud ja nemad käituvad teistmoodi, kohalikena, kes elavad siin, aga eesti keelt ei räägi.

Mul pole midagi sõbralike ja meid austavate välismaalaste vastu seni, kuni ma saan omal maal emakeeles hakkama. Eesti pealinnas Tallinnas sageli enam ei saa ja see on üha tunnetatavam. Ja üha enam on vaenulikke välismaalasi, nagu koos tühisüdametega Stenbocki maja ees valitsuse vastu protesteerinud neegrid.

Ei saa välistada, et kuna migratsioon Kolmanda maailma riikidest on tekitanud vastuseisu, siis lastaksegi Tallinn eurooplastel multikultuurseks muuta. Kui meie maa on neid täis, siis pole enam tähtsust, kas neeger ja araablane tulevad või mitte – oma maa oleme nagunii võõrastele kaotanud.

Kommentaarid

5 kommentaari loole “Välismaa annab Tallinnas endast üha valjuhäälsemalt märku

  1. Avatar
    Feja Räim kirjutas:

    Kõigele lisaks, selline vääritu “arhitektuur” nagu fotol, toob kaasa suured probleemid seal elavatele inimestele. Selline ehitus ja “arhitektuur” on kogu maailmas suure kriitika all. Nii tekitatakse heidikuid ja slumme. Sellistesesse piirkondadesse kogunevad vaesemad inimesed, kurjategijad ja asotsiaalse käitumisega inimesed, sellistes piirkondades kasvavad käitumishälvetega lapsed. Neid fataalseid probleeme on ühiskonnal palju kulukam lahendada, kui sellised majad lihtsalt lammutada (mida tehakse praegu isegi Venemaal).

  2. Avatar
    ... kirjutas:

    Valitsus võib ju kolmandadest riikidest tulevat immigratsiooni pidurdada, aga sellest pole mingit kasu kuni me oleme inimeste vaba liikumisega euroopa liidus. Kõik prantsusmaa miljonid araablased ja neegrid võivad vabalt eestisse rännata. Lisaks rootsi ja soome värvilised.

  3. Avatar
    Enriko Erkmann kirjutas:

    Süvariigi mõistet on palju naeruvääristatud aga korraks ‘kaane pealt visanud’ PPA direktor annab aimu ametkonna üldisest meelsusest. Täpselt samavõrd nagu Nõukogude ajal otsiti ja leitigi edukalt võimalusi lokkava bürokraatia abil rehepapi tegemiseks, osatakse ka täna kasutada riigi masinavärki endale soovitu läbisurumiseks nii, et sise- ja rahandusministritest käilakujud seatakse lihtsalt fakti ette. Üksik karsklane, kes läheb jauravaid joodikuid täis baari, ei muuda ju ka baari üldpilti, seda enam, et strateegiliselt olulised hoovad võivad asuda hoopis teistes, ‘pehmetes’ ministeeriumites.

  4. Avatar
    Sten Arrak kirjutas:

    Eelmisel nädalal Mustika Prismas pöördusin ühe müüja poole eestikeelse küsimusega. Soovisin müüja abi, et leida üles mesi. Prisma töötaja ladus kaupa riiulitele ja ma eeldasin, et ta teab, millisel riiulil asub mesi. Minu eestikeelsele küsimusele reageeris väga väikest kasvu õbluke naisterahvas vaid naeratusega. Arvasin, et ta on koolis halvasti eesti keelt õppinud ja kordasin oma küsimust vene keeles. Kuid ka see ei aidanud. Lõpuks küsisin inglise keeles. Kuid ka “rahvusvaheline” keel oli müüjale täiesti arusaamatu. Vaadates seda täiesti umbkeelset müüjat tähelepanelikult, märkasin ma, et ta välimus reedab Vietnami või Taimaa päritolu. Iga tahes oli ta tööle võetud Mustika Prismasse ja ta ei saanud aru mitte ühestki keelest. Vietnami keelt ma tõesti ei oska! Kas selline olukord on normaalne Anno Domini 2019 Eesti Vabariigis?

  5. Avatar
    Toomas kirjutas:

    Minul tekib küsimus, kas meie riigis on ka valitsus? Ja milleks meile ida ja kagu piirile tara ja piirivalve kui mujal pole mingit kontrolli? Kui jõud peale ei hakka siis öelge seda ka rahvale aga ärge mängige peitust.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga