29.09.2020
Valeuudist saab tekitada ka mõnest asjast ühekülgselt kirjutades ja pooltest asjadest vaikides.
Juba pikemat aega on olnud jutuks Eesti peavoolumeedia tendentslikkus välisuudiste kajastamisel, mis loob vale pildi välismaal toimuvast.
Sageli on see tehtud ideoloogiliselt teadlikult, nagu näiteks Trumpi kohta libauudiste levitamine USA valimiskampaania ajal (veeseaduse muutmine Trumpi soengu tõttu). Samas levivad valekajastused ka seetõttu, kui väljaanded kasutavad vägagi kaldes oleva AFP (France Presse) uudiseid, ilma et sealt võetaks välja liberaalse ideoloogia momente.
Nii kirjutab BNS AFP-le tuginedes: “Armeenia separatistid Mägi-Karabahhis osutavad vastupanu Aserbaidžaani pealetungile, ütlesid Jerevani ametnikud esmaspäeval, lahingute kolmandal päeval.”
Mis on selles uudises valesti? Aga see, et Armeenia Vabariigi ametnikud, kelle suhu on sõnad pandud, ei kasuta sõna “separatistid”, vaid kirjeldavad Artshahhi kui iseseisvat riiki. Kui lugeja tabab sellise vastuolu, kaob kirjutatu usaldusväärtus kohe.
Aserbaidžaani-Armeenia konfliktis ei peaks meedia ehk andma edasi ühe poole hinnanguid oma võitudest ja vastaste kaotustest, vaid püüdma edastada kasvõi mõlema poole hinnanguid koos. Muidu jääb mulje, et üks pool tulistas ja teine laskis ennast maha tappa – sõjas nii ei toimu, kaotusi kannavad mõlemad.
AFP uudised aga kubisevad France Presse hinnangutest: “paremäärmuslane”, “populist”, “separatist” ja nii edasi, ning Eesti meedia kirjutab need ka oma uudistesse – võib-olla teadlikult, aga ilmselt lihtsalt harjumusest. Samas tundub ikkagi ebakohasena see, kui sõltumatu ajakirjandus nimetab mõne riigi valitsusparteid äärmuslikuks, sest selliste hinnangute andmine ei ole sõltumatuse mõõdupuu.
Kunagi märkis ka Igor Gräzin, et Eesti peavoolumeedia kajastused sündmustest Kataloonias näevad välja nagu Madridi keskvalitsuse pressiteade.
UU