Vasakäärmuslane Raimond Kaljulaid surus välispoliitilises arutelus teistele peale sotside “väärtusi”

Sots Raimond Kaljulaidi kõne teisipäeval Riigikogus välispoliitika arutelul oli täis vasakpoolsetele omaseid äärmuslikke hinnanguid.

Kui Kaljulaid ütleb fraasi: “Keskerakonna ja Isamaa otsus kaasata valitsusse paremäärmuslikud populistid…”, siis tekib paratamatult võrdlus – kui meil on ühes poliitspektri servas rahvusriiki toetavad “paremäärmuslased”, siis kes on teises servas globalismi, multikultuursust ja sissetoodud “euroopalikke väärtusi” propageerivad vasakpoolsed sotsid?

Nende kohta sobib ligikaudselt sama sõnakasutus – sotsid on vasakäärmuslikud populistid. Sest ühe üldtuntuima tõlgenduse järgi on populism rahva ja eliidi vastandamine. Kuna sotsiaaldemokraadid esindavad oma äranägemise järgi just vaesemaid ja rõhutumaid, eliit aga on enamikes riikides jõukas võimukiht, siis on sotsid vähimagi kahtluseta populistid ja Eesti poliitikamaastikul ka äärmises vasakpoolses servas, kõrvuti “kahesajatajatega”.

Kaljulaid kutsus valitsust end kokku võtma ja tagama, et Eestil oleks ühtne ning väärtuspõhine välispoliitika. Pole kahtlustki, et ta peab silmas sotside väärtusi, mis rahvuskonservatiividele kohe kuidagi ei sobi.  “Säilitada usk ühistesse väärtustesse” on asi, mis opositsiooniliste sotside ja reformarite ning vähemalt rahvuskonservatiivide vahel küll kuidagi enam ei tööta.

“Seda enam on meile eluliselt oluline meiega sama väärtusruumi jagavate riikide ühtsus ja valmisolek tegutseda ühiselt,” rääkis Kaljulaid, kes võiks värsketest uudistest lugeda uuringutulemusi selle kohta, kui vähesed sakslased ja prantslased on nõus oma riigi sekkumisega, kui Venemaa ühele NATO liikmetest kallale tungib. Või sellest, kuidas Nord Stream 2 Merkelist ja Putinist sõbrad tegi.

„Liiga sageli on Eesti head nime ja mainet kahjustanud ühe valitsuserakonna teod ja avaldused. Solvatud on meile oluliste liitlasriikide valitsusjuhte, kahtluse alla on seatud NATO kaitsekoostöö ning Euroopa Liitu on võrdsustatud meid okupeerinud Nõukogude Liiduga,“ rääkis Kaljulaid.

Eesti head nime on väga edukalt kahjustanud opositsiooni valed Eestis toimuva kohta. NATO kaitsekoostöö aga ei saa põhineda naiivsel pea liiva alla peitmisel, kui ühel suuremal Euroopa riigil ei tõuse lennukid õhku ja allveelaevad roostetavad dokis, sellest rääkimine aga on tabuteema.

Mis aga puutub võrdlusesse EL=NSVL, siis vähemalt Brexiti pidurdamine käis sama stsenaariumi järgi kui Balti riikide kinnihoidmine aastatel 1988-1991, nagu ka praegune Ungari ja Poola karistamine. Ka Kaljulaidi enda sõnumi toon, et Eestis ei tohi olla ühtki muud arvamust peale mingi üldtunnustatu, on selgelt nõukogulik, “NLKP ainuõige kursi” vääriline.

Kui lähtuda välispoliitikas vasakäärmuslastest, siis jõuab Eesti kiiresti 1940. aastasse tagasi.