10.01.2020
Neljarealised teed on vajalikud ennekõike liiklusohutuse pärast. Pilt on illustratiivne.
Eesti Päevalehe autoriküljel on Villu Zirnask mingi kummalise loogikaga seostanud kliimapagulased kavandatavate neljarealiste maanteedega.
“Mullu detsembris nörritas president Kersti Kaljulaid rahvuskonservatiive, arutledes hüpoteetiliselt troopikasaare Tuvalu 10 000 elaniku Hiiumaale ümberasustamise üle. Presidendil sääraste otsuste – kliimapagulasi vastu võtta – langetamiseks reaalset võimu pole, küll aga saab selleks valmistuda valitsus. Ja, oh üllatust, valitsus ongi rahandusministri eestvedamisel hakanud neid ettevalmistusi tegema, võib-olla ise sellest aru saamata,” kirjutab Zirnask.
Ta lisab, et peab silmas valitsuse 19. detsembri otsust minna edasi avaliku ja erasektori koostöö (PPP) ettevalmistamisega, et rajada suuri riiklikke taristuprojekte, nagu neljarajalised teed ja Saaremaa sild.
“Teatavasti on kainema mõistusega inimestel kahtlusi, kas üsna hõredalt asustatud Eesti ikka vajab hulganisti neljarajalisi maanteid, sest vaid väheste teelõikude liikluskoormus õigustab nii suurt teed. Erasektoriga koostöös ehitatavate suurobjektide puhul on surve selleks, et need oleksid majanduslikult mõttekad, suurem kui tavapärase eelarvelise rahastamise puhul, sest ega erainvestorid investeeriks meie taristusse üksnes Martin Helme ilusate silmade pärast,” lisab Zirnask.
Selline seisukoht on täiesti asjatundmatu. Iga inimene, kes sõidab Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva või Tallinn-Ikla teed, näeb, kuidas tippaegadel venib pikk rodu sõidukeid ühes reas ja suured rekkad muudavad liikluse veelgi aeglasemaks. Põhjus on üks – puudub ohutu möödasõiduvõimalus, sest vastassuunast venib samasugune rodu masinaid.
Ja Villu Zirnaskile veel eraldi – kui pärissuunas on kaks rada, siis võimaldab see aeglasematel autodel sõita parempoolsel rajal ja kiirematel kasutada vasakpoolset rada muuhulgas ka möödasõitudeks. Asja iva on selles, et möödasõitev auto ei satu nii vastassuunavööndisse, mis ongi möödasõitudel üheks peamiseks avariide põhjuseks. Ja neid liiklusõnnetusi pole vähe.
Eestis on praegu 1,3 miljonit elanikku, aga vähemalt Tallinn-Tartu tee on saanud õnnetuste poolest kurikuulsaks. Selle väljaehitamine pole seotud mitte kellegi ambitsioonide ega ilusate silmadega, vaid on vägagi hädapärane vajadus. Liiklust ei määra sedavõrd rahvaarv kui autostumine – ja eestlased on autorahvas, mida näitavad ka ummikud Tallinnas.
Mis aga puutub Saaremaa silda, siis selle rajamine jätaks ära ühe paljukasutatava praamiveo Virtsu-Kuivastu liinil ja võimaldaks Saaremaale sõita samamoodi nagu näiteks Jõgevale, praamijärjekorras seismata – ka meie saared on üsnagi külastatavad.
Ja kummalisel kombel ei märka Zirnask seda, et rahvuskonservatiivid ei toeta samas raiskavat ja kulukat Rail Balticut.