28.08.2020
Kai Rimmel
Nädala algul kutsus Soome peaminister Sanna Marin üles lühendama tööpäeva kaheksalt tunnilt kuuele. Põhjenduseks tõi ta ühelt poolt, et töötajate tootlikkus on kasvanud. Teisalt põhjendas ta üleskutset koroonakriisiga: tööpuudus on kriisi tingimustes suurenenud ja ta loodab plaanitavast sammust leevendust. Kas 6-tunnine tööpäev üldse väärib kaalumist?
Riigikogu majanduskomisjoni liikme Kai Rimmeli (EKRE) sõnul väärib kaalumist iga idee, mis aitab koroonaviiruse vastu võidelda, kuid iseasi on see, kas tööpäeva lühendamine ka tulemust toob.
„Kui arvestame, et näiteks toiduainetetööstus töötab kahe või kolmes vahetuses ning koolid, lasteaiad ja ühistranspordikorraldus on seaotud üldiselt 8-tunnise tööpäeva järgi, siis tuleks meil kogu elukorraldus ümber mängida. See suurendab nii üksikisiku, ettevõtete kui riigi kulutusi, kuid ei vähenda võimalikku kontaktide arvu ja nakatumise ohtu. Siseruumides toimub nakatumine juba 15-20 minuti jooksul, seega pole olulist vahet, kas ühes ruumis ollakse kuus või kaheksa tundi, nakatumine sellest ei vähene. Tööpäeva lühendamisega kaasneks tohutu hulk muudatusi ja kulusid ning ajutise meetmena pole see minu arvates mõistlik,“ märgib Rimmel.
„Kui arvestame, et antud ettepanekuga väheneks töötundide arv nädalas kümne võrra, siis mõistlikum oleks mõelda 4-päevasele töönädalale. Koolilapsed saaksid olla ühe päeva nädalas kasvõi koduõppel. Väheneks kontaktide arv avalikus ruumis ja peredel oleks rohkem ühist aega. Aga ka see muudatus vajab väga põhjalikku kaalumist, et sellega ei kaasneks elatustaseme langus kogu riigis.„