Rohepööre ei tee maailma paremaks, pigem läheb kõik hullemaks

Kliimavõitluse propaganda järgi peaks rohemeetmete rakendamisel elu Maal ilusamaks muutuma, kuid tegelikult toob see kaasa konfliktide kasvu, sest napiks nuditud ressursside pärast läheb suuremat sorti tapluseks.

Analüütikud on juba hoiatanud, et kliimavõitlus tähendab heaoluühiskonna lõppu. Ühest küljest tingib selle juba võitluse sõnum, mis kutsub üles tarbimist piirama – edaspidi peavad kõik säästma, kokku hoidma, piirama, et Maad kaitsta. Teisalt on maailma väärtuste varud vähenenud nii koroonavõitluse, Ukraina sõja kui ka rohepöördega, eriti viimasega – edaspidi saabki kõike kõvasti kallimalt, sest kliima hinnasilt on hoopis kõrgemate numbritega.

Heaoluühiskond aga on juba pikka aega olnud miljardite ideaal ja unistus – sellepärast püüdlevad Euroopasse ka tohutud massid migrante ning Lääne-Euroopa inimesed on täiel määral sellise ühiskonna sõltlased, kus kõik tuleb koju kätte. Nüüd peavad eurooplased arvestama, et hea elu on otsas ja Kolmanda maailma rändlejad ei leia ennast kliima nimel piiravast Euroopast varsti enam kopsakaid sotsiaaltoetusi. Ka Eesti “roheerakondade” juttudest hakkab kaduma jutt jõukast Eestist, sest rohepööre seda lihtsalt enam ei võimalda, nagu näitas elektrihinna katastroofiline tõus.

Ilmselt ei kujuta “kliimainimesed” ette, mida rohepööre kaasa toob – muuhulgas tuleb piirata kõike, nii toitumist, riietumist, tarbeasjade kasutamist (eriti haavatavad on netisõltlased), reisimist, laste sünnitamist ja nii edasi. Tasub jälgida juba praeguste kliimafanaatikute loosungeid: lapsed olevat kliimatapjad, fossiilsed kütused päevapealt kasutusest maha, lihasöömine tuleb lõpetada jne. Kui neid asju mõtlematult järgida, on kaos kohe käes.

Kui lääneriigid poovad ennast kliimameetmetega kinni ja ei kanna maailma konkurentsis enam välja, siis muutub kogu maailma arengu- ja rändesüsteem, kasu hakkavad lõikama ilmselt need tegijariigid, kes jäävad läänelikust süsteemist välja. Kui kliimavõitlusesse aga haaratakse kogu maailm, siis kuivavad võimalused veelgi rohkem kokku, tekib sundsäästmine, vähenevad ressursid aga tekitavad nende pärast teravad võitlused.

Nii võibki arvata, et väidetavalt novembri keskel kaheksamiljardiliseks saav inimkond hakkab kisklema nende väheste ressursside pärast, mis kliimapiirangute järel talle alles jäävad. Kõik inimesed ei ole teadlikud säästjad, paljud näevad läbi ka kliimameetmete hukatusliku sisu – kui kliimameetmed nälja ja külma kätte jätavad, järgnevad sotsiaalsed plahvatused.

“Kollaste vestide” liikumine Prantsusmaal ja praegused Hollandi põllumeeste protestid on otseselt seotud kliimapoliitikaga ning valitsused on näidanud, et suruvad sellised protestid kasvõi jõuga maha. Kui aga vastasseisud sagenevad ja neile vastatakse ikka jõuga, siis tekivad juba verisemad sündmused, millele järgneb tõenäoliselt kliimatotalitarism ehk kliimavõitluse muutmine kohustustuseks koos karistustega selle eiramise eest.

Midagi head rohepöördest ei tule. Greta Thunberg ise näitas ette, et võib ju kliimasõbraliku laevaga Ameerikasse propagandat tegema minna, aga tagasi tulla tuleb lennukiga, sest ega purjekal üle ookeani seilamisega saa liigutada miljoneid reisijaid. Ka kliimakonverentsile lähevad rikkad ja vägevad ikka eralennukitega. Rohepööre on samasugune umbluu nagu oli kord Gorbatšovi “kuiv seadus”.

Uued Uudised