03.09.2021
Roland Mere.
“Presidendivalimiste käigus kerkis Õhtulehe vahendusel üles uus liik, poliithunt. Asjasse süvenemisel selgus, et termini all peeti silmas Jürgen Ligit. Kui see termin kanda üle kohalikesse valimistesse, siis avastame, et ka selles valdkonnas tegutsevad nn. poliithundid, ehk siis isendid, kes alates kaelakandmisest tegutsevad kas poliitvaldkonnas või on töötanud ainult ametnikena. Ainult et hundiga, kes teatavasti on ka looduse sanitar, seob neid ainult lammaste murdmine.
Nendel inimestel reeglina puudub kogemus erasektoris või riigikaitses. Aga erasektor või riigikaitse on just see, kus vigu sulle andeks ei anta. Kui teed vea erasektoris tegutsedes, siis kaotad lihtsalt raha. Kui teed vea avalikus sektoris, siis võtad poliitilise vastutuse ja maandud järgmisele oksale.
Kuressaares kasvab Kauba tänaval meie kliimas suhteliselt haruldanemust mänd. Selle puu nuhtluseks on hakid, kes on reostanud terve puu ning ka puualuse kõnnitee. Linn on üritanud neid igati peletada, kuid nad laskuvad alati samale puule tagasi. Muutub küll lindude koht okstel, kuid puu jääb samaks. Nimetaks siis äkki selliseid elukutselisi poliitikuid poliithakkideks, kes alati laskuvad samale puule turvaliselt tagasi? Suurele, mugavale ja magusale. See mis puu all olevatele asukatele (loe tavainimestele) võib pähe sadada, ei vääri selgitamist.
Kindlasti on paljudel inimestel selliseid sõpru, kes on neilt raha laenanud ega maksa tagasi. Vastupidi – nad tulevad uuesti laenama, kui kitsas käes. Kas annate uuesti? Kindlasti mitte. Mina samuti ei anna. Siit küsimus: ,,Miks te annate ikka ja jälle võlgu poliithakkidele, kes tagasi ei maksa?”
Tegelikuses on ju KOV valimistel ikka ja jälle samad nimed, kes rändavad ringi sama puu okstel. Kord on see hakk maavanem, seejärel kusagil KOV alluvuses oleva ettevõtte nõukogus, siis sama ettevõtte juhatuses, siis jälle linnavalitsuses jne. Mõnel on õnnestunud isegi ministriks saada, et seejärel taas riigiettevõtte nõukogusse laskuda kolmeks aastaks, et sealt jälle edasi minna.
Me oleme neile andnud krediiti kordades, toetudes nende lubadustele, kuid kui hakata mõtlema, kas tagasimaksmisega on kõik korras, siis paraku tuleks enda vastu aus olla ja tõdeda, et ei. Ei ole ehitatud silda mandri ja Muhu vahele, kuigi iga nelja aasta tagant seda üks teatud tegelane lubab, sotsiaalmaksu erisusi ega tasuta kohalike ülevedu praamidel. Enamust valimiseelseid loosungeid on kena lugeda, aga need protsessid toimuksid ju niikuinii.
Ehk siis allakirjutanu arvates selle krediidiga ei ole ikka korras küll, sest poliithakkidelt ei nõuta tegelikult mingit vastutust. Nende trump on tugevalt arenenud poliitvastutus, mis lubab asjaajamises terve hulga sellist suhtumist, mis erasektoris viib kiiresti katastroofini. Tavakodanik vastutab kõige eest ja peab olema igati seadusekuulekas. Poliitvastutuse võtmine ei tule kõne allagi. Ei ringkaitset ega musta valgeks pesemist.
Kõigi erakondade ja valimisliitude ideedest ja programmidest on märksa olulisemad inimesed ise, kes kandideerivad KOV valimistel. Nii eelmistel, eelnevatel kui ka tulevastel valimistel kandideeris ja kandideerib suur hulk karjääripoliitikuid, kelle olulisim motiiv oli ja on jätkuv võimuiha ning oma järgmise nelja aasta järjepidev sissetuleku tagamine.
Oma sissetuleku säilitamiseks ja parandamiseks on vaja koostada programm. Sellised programmid on küll head ja paljulubavad, kuid ei erine oma sisult üksteisest oluliselt, sest mänguruum on selleks suhteliselt väike. Programmi teemad on tavaliselt haridus, kergliiklusteed, lasteaiad, sotsiaalvaldkond jne. Kusjuures, needsamad, kes rääkisid eelpoolmainitud teemadest enne eelnevaid valimisi, räägivad sellest ka praegu. Samad inimesed viisid ellu ka haldusreformi, mis muutis just nende teemade haldamise oluliselt linnakesksemaks.
2020. aastal toimus Saaremaal suur ja ütlemata meeldiv muutus. Saaremaa vallas valiti vallavanemaks Mikk Tuisk, kes oma kõnes mainis, et talle on ette heidetud vähest poliitilist kogemust. Mina talle seda ette ei heidaks, vaid pigem tooks selle välja tema plussina.
,,Vähene poliitiline kogemus” näitab minule, et tegemist ei ole poliithakiga, vaid tõsise ja ilmselt ka väljateenitud positiivse resümeega inimesega, kes ei seosta oma väljaütlemisi ja toimetamisi nelja aasta isiklike ambitsioonidega, vaid suudab ja tahab midagi muuta ja ära teha valdkonnas, mille juhtimise ta vastu võttis. Miinuseks peaks hoopis tema nn. juhtimiskogemust, mis piirneb ametniku staatusega ühes riigiametis.
Mina kui vallaelanik oleks muretum kui vallavanema juhtimiskogemus hõlmaks lisaks olemasolevale, juhtimist kas erasektoris või riigikaitses. Kuid kokkuvõttes on viimane poolteist aastat näidanud, et eelpool mainitud volikogu valik oli poliitiliselt ütlemata altruistlik ja kasulik vallale.
Ent jah, kohalikud valimised lähenevad. Nagu ma juba märkisin, siis olen kindel, et lisaks mõnedele uutele kandidaatidele on siiski määrav number kandidaatidest esindatud juba ammutuntud nimedega. Selgitus nendele persoonidele hääle andmiseks oleks siin lihtne: teda me tunneme, tal on kogemused juba olemas, ta on muidu tore inimene jne. Mis oleks meie eesmärk? Kohalike valimiste eesmärk oleks leida omavalitsusele parim volikogu.
Mis peaks olema volikogu eesmärk? Erasektoris öeldakse, et ettevõtte meeskond on siis õnnestunud, kui ettevõtte juht saab liikuda ringi pooluinuvana, ehk siis kõik on alati õigeaegselt tehtud ja meeskond hoiab asjad kontrolli all. Mitte keegi ei unusta külmkapi ust lahti ning seda eriti juhul kui külmkapis on miljonite eest kalamarja, ja töötajad käituvad ettevõtte varade ja planeerimisega nagu oma koduste asjadega ehk siis peremehelikult.
Ehk siis volikogu eesmärk oleks leida kohalikule omavalitsusele valitsus, kes suudaks arendada sellise töökultuuri, kus eesmärkideks on esiteks: klientide ehk kohalike elanike ja ettevõtete huvid. Ei ole meeldiv, kui klient (loe maksumaksja) ei saa oma päringule selget ja konkreetset vastust, vaid üleoleva suhtumise ja viite vastuse asukohale veebis.
Ja teiseks: positiivse kuvandi loomine, kus esmatähtis oleks selgus piirkonna aregus nii avalike hangete, detailplaneerigute ning samuti erinevate suuremahuliste projektide läbipaistvuses. Enamus valla elanikke on saanud ajakirjanduse kaudu informatsiooni, kus vald alustab hanget ja samas ka kuulutab sama hanke kehtetuks või läbikukkunuks.
Võib ju olla hea idee luua laevaliin Kuivastu ja Londoni vahele, kuid sellise mõtte puhul tekib küsimus, kes sellest kõige rohkem huvitatud on? Kes selle idee puhul kulisside taga on? Teatrit ei tehta ainult näitlejate poolt. Kuskil on köögipool, kus keegi kirjutab stsenaariumi ja keegi lavastab. Lisaks eelnevale peab rahade jagamisel erivatele ühendustele olema rohkem läbipaistvust ning samuti vajab protsess ise rohkem selgitusi.
Eesti on Eesti ja Saaremaa on Saaremaa. Saaremaa kuulub saarlastele. Siinkohal pean silmas, et Saaremaa mets, meri, maavarad, praegused ja tulevased arheoloogilised leiud ning isegi Saaremaa tuul kuuluvad saarlastele. Saarlased peavad saama ise otsustada, kuidas kasutada oma asju.
Sulev Lääne Tallinna ülikoolist tõi oma töös “Elu võimalikkusest maal. Peamised väljakutsed ja poliitikasoovitused kohaliku omavalitsuse ja regionaaltasandi arengus” välja kohalike omavalitsuste autonoomia indeksid, kus indikaatoriteks muude hulgas olid kohustused ja vastutus KOV täidetavate ülesannete sisu ja valikute üle, otsused fiskaalpoliitika osas, ligipääs kesk poliitika kujundamisse jpm.
Kõige kõrgema indeksi näitajaga oli Šveits. Eesti oli nimekirjas alles seitsmeteistkümnes, jäädes alla lähinaaber Leedule kui ka suhteliselt vaesele Bulgaariale. Sellest tulenevalt oleks regionaalpoliitikas uuel volikogul tegemist üksjagu. Üks suuremaid probleeme tervele riigile on ääremaastumine, mille muutmiseks ei saa kohalik omavalitsus palju ära teha autonoomia puudumise tõttu. Samas saab valla piires anda osavaldadele või koondatud osavaldadele rohkem iseseisvust.
Kaasates juristide abi tuleks ka keskvõimule selgitada, milline oleks Saaremaa eripära ja mida saarlased ootavad keskvõimult. Tõsi on, et senini on kohalikud omavalitsused pelgalt vahelüli keskvõimu ja kodaniku vahel ja kohalikud omavalitsused on seni leppinud selliste õiguste ja kohustustega, mida keskvõim, tuginedes põhiseadusele ja seadusandlusele, on neile võimaldanud. Kuid Euroopa kohaliku omavalitsuse harta on selgelt toonud välja võimaluse anda kohalikele omavalitsustele eriõiguseid ja volitusi.
Erakond, kelle liikmed suudavad eelpool mainitud teemade üle arutletud plaanid ellu viia, suudab ka järgnevatel valimistel olla paremal stardipositsioonil.
Miks Eesti Konservatiivne Rahvaerakond?
Vastus oleks siinkohal lihtne. Mina ei ole veel neile võlgu andnud. Täpsus ja distsipliin – piltlikult öeldes, kui sul on kohtumine kell viis, siis viis minutit hiljem ei ole enam kell viis. EKRE on ainuke erakond, kes ei loobi tühje sõnu ega tee oma valimisprogrammis lihtlabast copy-paste võtet. Analüüsides EKRE liikmeid ei leidnud mitte ühtegi poliithakki.
EKRE on ainuke partei Eestis, kellel puudub oma kanal peavoolumeedias, selgitamaks omi vaateid. Selgituseks pean rõhutama, et peavoolumeedia all pean silmas ERR ning tema liitlasi poliitrindel, kuigi tegelikult Ekspress Grupi ja Postimehe grupi häälekandjaid ei tohiks nimetada peavoolumeediaks. Tegelikuses on nad samuti eraettevõtted ja kajastavad ja esindavad tööandja huve.
Nende tegeliku tööandja saab kiiresti välja kalkuleerida, analüüsides väljaandes asuva kirjatüki pealkirja ja sisu. Paraku EKRE saab ennast avaldada vaid Uute Uudiste ning veel mõne pisema internetiväljaande kaudu, kes teevad nähtavaks EKRE mõtted ja vaated ilma sildistamata ja naeruvääristamata.
Aasta tagasi oli Eesti üks kuulatavamaid raadioid Tre Raadio. Isegi Eesti president ja USA saatkond kuulasid igal pühapäeval TRE Raadiot, kuid miskipärast on viimasel ajal kuulajate ring vähenenud. Või vähemalt ei kuule peavoolumeedia vahendusel, mis TRE Raadios teemaks oli.
Lõpetuseks meenutaks Albert Einsteini mõttetera: “Hullumeelsus – see on korrata ühte ja sama asja oodates erinevaid tulemusi.”
Kallid saarlased, sõbrad, näitame, et meie ei ole hullumeelsed. Saame Saaremaa saarlastele tagasi.”
Roland Mere, EKRE kandidaat Saaremaal