16.11.2021
Roland Mere.
„Öeldakse, et äratundmisrõõm on üks suurimaid rõõme. Lugedes Meie Maas ilmunud Lauri Läänemetsa 11. novembri arvamust pealkirjaga ,,1000 tasuvat töökohta Saaremaale” oli heameel tõdeda, et sotsid on midagigi viimaste aastate jooksul arutanud, mis ei oleks kas keelamine või käskimine, ent meenutas ka kaua saladuses hoitud Polügraaf Polügraafovitš Šarikovi poolt väljaöeldut ,,Võtame kõik ja jagame ära” Mihhail Bulgakovi loos „Koera süda.”
Kuidagi pinnapealne tundus artikli sisu. Mõte jätta toetusringist välja soodsas asukohas asuvad ettevõtted on iseenesest õiglane ja arvestab ääremaadega, kuna tegemist on siiski toetusrahade, mitte teenituga.
Loo autor nendib artikli alguses, et raha koondub Tallinna ja Tartu ümbrusesse, väites, et kui eurotoetusele konkureerivad samadel tingimustel Tallinna ettevõte, kus on ohtralt teadmisi ja raharessurssi, ning ääremaa ettevõte, siis koondub raha alatihti Tallinna. Kuid järgnevas ei seleta lahti, kuidas, mis moel ja millistel alustel tuleks siis toetusrahasid jagada ning näeb vaid kergelt öeldes pinnapealset lahendust.
Kas konkureerivad ikka samadel tingimustel? Ei julge siin oma kogemuste ja haridusega vaielda loo autoriga, kel on bakalaurusekraad Tartu ülikooli rekreatsioonikorralduses (mis see on?) ja terve oma elu teeninud raha avalikus sektoris. Siiski söendaksin väita, et on kohutavalt palju muid tegureid, mis soodustavad ettevõtlust.
Autor rõhutas, et sotsiaaldemokraadid on teinud ettepaneku suunata eurorahast täiendavalt 350 miljonit väikelinnadesse ja maapiirkondadesse, et selle toel töökohti luua ja jällegi jutt viiest miljonist omavalitsuse kohta. Ehk siis anname viis miljonit Saaremaa vallale ja viis Ruhnu vallale, viis miljonit võib-olla isegi kunagisele Väätsa vallale ja nii edasi. Ja igas vallas, vallad on ju kõik ühesugused, lähevad nii elu kui ärid õitsele.
“Kommunism – see on nõukogude võim pluss kogu maa elektrifitseerimine”
Lisaks on mainitud loo autor kindel, et eurorahaga tehtavate investeeringute toel saab suurendada olemasolevate töökohtade tootlikkust ja seeläbi tõsta palka ning luua uusi töökohti. Hinnanguliselt suudetaks nii luua üle Eesti 15 000 tasuvat töökohta. Iga maakonna kohta tähendab see keskeltläbi 1000 hea palgaga töökohta. Lihtne eksole?
Läks küll natuke lappama, kuna alguses räägiti kohalikust omavalitsusest ja nüüd maakonnast, ent minu küsimus oleks, miks te varem pole sellele tulnud? Paraku on kogu selles jutus üks pisikene, märkamatu iva ehk siis tegemist on sotsiaaldemokraadiga, kes pole valitsuses, aga tahab sinna ja soovib saada erakonna juhiks ning ei otsusta hetkel mingil moel Eestisse suunatava EL raha jagamise üle. Artiklis oleks oodanud natuke pikemat lahtiseletamist, kuidas need toetused annaksid juurde uusi töökohti, sest see ei ole ju lahendus, kui olemasolevale ettevõttele antaks juurde toetusena näiteks miljon. Ettevõtte juht üritab ikkagi esmalt tööjõukulusid vähendada ning ilmselt soetaks toetusrahade eest mõne masina. Näiteks värvimisroboti, CNC pingi või muu automaatseadme inimtööjõu asemel.
Minu mõtte tuumaks pole konkreetne meede. Kuna sotsid, ükskõik, kuidas neid millisel ajahetkel nimetatakse, on tuntud oma võrdsustamisega juba rohkem kui sada aastat, üritasin natuke meenutada sotside viimaste aegade valimisplatvorme ning neid ka lahti mõtestada. Juba 19. sajandil oli üks peamisi tõdesid, või siis teesi tõlgendusi, et see, kes on milleski võimekam, on reeglina ka varakam. Järelikult tuleks võimekamalt ära võtta ja anda see vähemvõimekamale. Selline loosung loob ka praegu erakonnast soodsa kuvandi osa rahva silmis ning samal ajal summutaks müra, mis võib tekkida suurematel ärastamistel. Frankfurdi koolkonna esindajad peavad sellest senini kinni ja ärastamisi esineb.
Hakkame altpoolt pihta. Kodanik ja perekond, seejärel väiksem kogukond nagu küla või tänav ja seejärel kas kihelkond või miski muu üksus kuni riigini välja. Enamus ilmselt ei adu, et kohaliku omavalitsuse piirid meie maakonnas lõpevad seal, kus algab meri. Meri on juba riigi omand ja riik otsustab, mis oma valdustega teha. Siin ei ole kohalikul omavalitsusel mitte mingisugust õigust ei keelata ega lubada. Isegi oma valitsemisala piires olevate metsade ja turbaväljade, mis teatavasti ei ole taastuv ressurss, pole KOV-il seda õigust. Või äkki on?
Oh! Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine
Viidatud artikli viimases lauses ütleb Lauri Läänemets valijale, et oma piirkonnast valitud riigikogu liikmelt tasub uurida, kas ta toetas regionaalse ebavõrdsuse vähendamise plaani, kui riigikogu suur saal seda septembri lõpus arutas. Visates pilgu sotsiaaldemokraatide 2019. aasta valimisplatvormile, hakkab üleüldiste toetuste jagamise kõrval silma üks oluline lubadus: eelistame ettevõtete toetamisel toetustele laene.
Siinkohal läks allakirjutanu loogika veidi sassi. Algselt loetakse ette kümmekond võimalikku toetuse plaani ning seejärel võetakse asi kokku laenueelistusega. Otsustage siis, kumb meede on progressiivsem. Üks valimislubadustest oli, et kehtestataks üle 50 000 euro maksvatele sõiduautodele luksusautomaksu. Saan aru, et kui soovid soetada turvalisema sõiduki koos ohutuslisadega, siis pead lisaks käibemaksule maksma ka turvalisusmaksu. Mis sest, et 50 000 eurose sõiduki käibemaks on kordades suurem 15 000 eurot maksva sõiduki käibemaksust. Aga võidukas klassivõitlus on ju sotsiaaldemokraatide agenda. Kelle käest siis küsida?
Järgmine lubadus piirata palga maksmist dividendide kaudu on samuti täiesti arusaamatu. Dividendid ja palk on kaks täiesti erinevat tululiiki. Ja kuna 2019. aasta valimislubadus – suurendame kohalike omavalitsuste tulubaasi ja otsustusõigust sai sotsiaaldemokraatide poolt väljahüütud, siis oleks praegu paras hetk küsida, mis samme selles suunas tehtud on. Äkki tooks dividendi tulumaksu, nagu palgatulu osa samuti kohalike omavalitsuste tulubaasi või üritaks kohalikele omavalitsustele tagastatava tulumaksumäära suurendada? Kas selles suhtes on mingeid teemasid arutatud?
Mis aga puutub kohalike omavalitsuste otsustusõiguse suurendamise, siis oleks võinud ka viimastel valimistel huvi juba eelpool mainitud turbakaevanduste ja rajatatavate tuuleparkide osalise tulu suunamise vastu kohalikule omavalitsusele üles näidata. Lihtsamalt seletades paluksin vastust, kuidas mina sellest kasu saan, mis minu aeda rajatakse?
Ajal kui Skandinaavias Saaremaad Eysyslaks nimetati, käisid saarlased röövretkedel nii Mandri-Eestis kui ka läänepool. Nüüdseks on ajad muutunud. Nüüd röövitakse saarlasi.
Sotsid olid need, kes lubasid 2019. aastal võimule tulles toetada tööstuse ja ettevõtete digitaliseerimist ja automatiseerimist ning teiste tööstuspoliitika rohelises raamatus kavandatud tegevuste elluviimist ning suurendada tehnorajatiste talumistasusid. Sõbrad sotsid – te võite ju väita, et te pole võimul ja ennast teostada ei saa, kuid proovige vähemalt, sest parafraseerites klassikuid: oleks mina võimul, küll mina külvaks, küll mina künnaks, saab ka opositsioonis välja näidata oma ettepanekute ja seaduseelnõude esitamisega. Poliitilised küünlad pannakse tegude järgi.
Pealt kullakarvaline, seest…
Ja nüüd teemaks võetud artikli lõpplause: “Kui ühiskond ei arene õiglaselt, on kõik kaotajad. Ei ole olemas esimest või teist Eestist, kõik on meie omad inimesed, kes väärivad täisväärtuslikku elu nii maal kui linnas.” Sõbrad sotsid, millest me räägime? Kas me oleme tõesti kõik omad inimesed?
Kas sotsist siseministri EMO-s käimine väljaspool järjekorda või mõne mehe, kes sõjaväes tervislikel põhjustel teenida ei saa, kuid Pirita või Võhandu jões ujub talvelgi nagu vana morsk jäämägede vahel, tundub kodanikule õiglase ja ausa käitumisena? Et laseme vanaviisi edasi, kus päeval nõuame vabadust Angela Davisele, sest see on kodanikukohus, aga õhtul nuputame peenemat sorti napsi ja kaaviari saatel, kuidas saada nädala lõpuks uue Volga ostuluba.
Armsad šampanjasotsid! Teil on olnud kogu aeg “mure Eesti pärast”, ent valitsuses olles te ju lahendasite või vähemalt üritasite lahendada oma mureküsimusi viisil, mis muresid juurde tekitaks. Lubage meelde tuletada, kui mälu on nõrk. Kes on väitlusi ränderaamistiku paktist jälginud, mäletab Sven Mikseri tõsimeelseid väiteid selle vajalikusest. Tänu Isamaale valitsuses jäi see tollal ära.
Tallinna ainuke mustanahaline linnavolinik Abdul Turay lahkus 2016 aastal sotside leerist, kuna tema meelest sotsid lausa muutsid oma maailmavaadet, et säilitada oma töökohad ning liitusid valitsusega. Kõigil on meeles hiljutine võitlus eesti rahva tervise eest. Hetkel on võitluse tõestuseks tasuta kondoomide jagamise soov ööklubides ja muu selline. Samuti öölinnapea Tallinnas, kes siis hakkaks kasvõi öösiti koos Sharikovi ja Shvonderiga hulkuvaid kasse püüdma.
Sõbrad sotsid – te muidu toredad inimesed, kuid teadke, et sisimas ei taha mitte keegi käske ja keelde ja tasuta asju. Soovitakse tulemuslikke tegusid, mis oleksid omakorda ka mõistlikud, efektiivsed ja ka jätkusuutlikud. Küsige midagigi kasvõi rahva käest enne, kui otsustate, mida oleks rahvale vaja. Rahvast ei ole vaja õpetada kuidas elada. Vaadake oma reitinguid ja mõelge selle peale.“
Ronald Mere, EKRE Saaremaa osakond