Seitse ettepanekut poliitilise retoorika osas

Majandusõppejõud Alver Aria jagab soovitusi, kuidas poliitikud võiks avalikkuse ees esineda.

„EKRE-le on ette heidetud emotsionaalset ja mõnikord mitmeti mõistetavat poliitilist retoorikat. Kuna igasugust tegevust saab parandada, siis mõningad kõrvalseisja nõuanded.

Esiteks – suulist esinemist peaks harjutama. Paljud väljapaistvad poliitikud ajaloos on harjutanud esinemist erinevale auditooriumile. Kuigi inimesel võib olla eeldusi kõnepidamiseks, on suuline esinemine harjutamist vajav kunst. Sõnumite esitamise kunst on vajalik mitte ainult erakonnaväliseks tegevuseks, vaid ka erakonnasise diskussiooni parendamiseks. Harjutamise alla kuulub ka seniste esinemiste ja nende tagajärgede analüüs.

Teiseks – Igasuguste esinemiste (sealhulgas intervjuude) andmiseks peab valima endale sobiva koha ja aja. Poliitik ei peaks andma ajakirjanikule läbimõtlemata vastuseid koosolekult lahkudes trepiotsal või lennujaamas väsinuna kohvrit vinnates. Tulekski öelda, et intervjueeritava väljanägemine pole fännide silma jaoks hea ning ajakirjanik saab oma vastused järgmisel hommikul ministeeriumis. Poliitikul on sel juhul oma ruumi eelis ja ta saab kasutada abimaterjale (jätab küll kuiva raamatupidaja mulje, kuid keegi ei saa süüdistada vassimises).

Kolmandaks – ei tohiks minna isiklikuks. Kuigi oponent (näiteks ajakirjanik) ajab vihale, siiski tasub kõrvale heita võimalus oponent „paika panna“. Kuigi ajakirjanik ei jäta esinejat rahule, siis pole mõtet öelda midagi ajakirjaniku vaimse seisukorra või kallutatuse kohta, vaid korrata viisakalt oma sõnumit veel kord ja veel kord. Võib panna plusspunkte Jüri Ratas’ele, kes on võimeline kordama oma sõnumit ikka uuesti ja uuesti.

Neljandaks – tõstma peaks nõunike ja ametkonna tähtsust ministrite  esinemiste kavandamisel.  Praegu püüavad poliitikud alati esineda sõnumitega  oma nimel. Poliitiku reputatsiooni ei kahane mingil moel, kui ta ütleb end väljendavat ametkonna poolt väljatöötatud sõnumit.

Kui näiteks põllumajandusministrilt küsitakse, miks põllumeeste toetus jäi eelarvest välja, siis tasub ette lugeda kantsleri memo eelarve ettevalmistamisest. Head nõunikud ja lojaalne ametkond võimaldavad ka väheste kogemustega poliitikuil saavutada tulemusi. Võib-olla meeskond ministeeriumides peakski tegelema kõnekirjutamisega, sest hea sõnum selgitab rahvale ministeeriumi tegutsemissuundi ja aitab kaasata sotsiaalseid gruppe  valitsemisse.

Viiendaks – sõnum peaks olema positiivne ja kirjeldama tuleviku paremat seisundit. Valitsusringkonnad ja opositsioon kirjeldavad üksteise möödalaskmisi. Kui neid väiteid võtta tõestena (mida kõik avaldused kindlasti pole), siis võime järeldada nii valitsusparteisid kui opositsiooni olevat omakasupüüdlikud lurjused. On küll huvitav kuulda vastastikkust süüdistamist, samas kasvab ootus kolmanda värske poliitilise jõu järele. Tuletame meelde juttu kahest kaklevast koerast ja kolmandast, kes haaras hooletusse jäetud kondi.

Kuuendaks – kõigile kuulajatele meeldida ei saa ega ole tarviski. Esinemised peaks väljendama kindlalt defineeritud gruppide huvidel, need grupid tuleks poliitiliste sõnumite väljatöötamisse kaasata saavutamaks liitlassuhteid. Liitlassuhte aluseks on sotsiaalsete gruppide tuleviku ideaalseisundid ning võrrelda erakonna võimalustega ideaalseisundeid saavutada. Selleks oleks vajalik koostada sotsiaalsete gruppide profiilid ja luua hoiakute mudelid.

Seitsmendaks – hoiakute baasil on võimalik välja töötada sõnumite profiilid. Sõnumitel on erinev mõju sõltuvalt kasutatud mõistetest, kommunikatsioonikanalitest, teiste parteide loodavast infomürast. Mõjuanalüüs võiks olla matemaatiline arvutamaks erinevate alternatiivsete sõnumite mõju suurust ja suunda.

Provokatiivsete sõnumite kasutamisel tuleks luua sihtgrupi ja samuti teiste gruppide poolse info dekodeerimise mudel ( mis solvab, mis ergutab) ning grupi võimalikud tõenäosuslikud käitumised. Kuna EKRE on küllalt suur erakond, siis pole arvatavasti raskusi mänguteooria spetsialistide värbamisega. Spetsialistide leidmiseks on otstarbekas heita pilk matemaatiliste turundusmudelite loojate poole.

Kokkuvõtlikult – poliitilise kommunikatsiooniga peaks tegelema, see aitaks ühiskonnal rahuneda, luua võib-olla erakondade üleseid sildu ning keskenduda positiivsete sihtide saavutamisele.”