27.05.2022
Eesti peavoolumeedias avaldatakse päris palju kirjutisi, kus puudutatakse seksuaalvähemuste teemat: tegemist on põhiliselt nõudmistega seadusandjatele eriõiguste saamiseks, geikultuuri ja eluviisi reklaamimise, igasuguste solvumiste, traditsioonilise perekonna halvustamise ja muu pealetükkiva rumalusega. Vastavad organisatsioonid ja aktivistid tüütavad ühiskonda, kus nendel on kõigi teistega võrdsed õigused, oma näpust imetud probleemide ja üleskutsetega, ja siis süüdistavad tüdinenud inimesi selles, et nad ise tunnevad huvi, kes kellega magab. Tegelikult jätab see igat normaalset inimest täiesti külmaks.
Samas ei oleks vist mitte kellelgi midagi selle vastu, kui väljaanded ja LGBT portaalid mitmekesistaksid nende poolt pakutavat sellealast informatsiooni, mis on seni olnud äärmiselt üksluine. Võiks avaldada ka näiteks artikleid selle kohta, missugused riskid on seotud homoseksiga, mida see tähendab pahaaimamatu inimese psüühika, organismi ja arengu jaoks, millised haigused levivad sel teel (näiteks ahvi rõuged), milliseid kuritegusid sel pinnal pidevalt sooritatakse.
Kahjuks kõigest sellest arusaadavatel põhjustel ei kõssatagi.
Aga muu maailma meedia avaldab selle kohta ikka palju mitmekülgsemat informatsiooni, kui seda tehakse Eestis. Näiteks teatab The Guardian, et Kevin Spacey karjäär on jälle ohus: alles hakkas ta naasema oma elukutse juurde pärast lõputuid skandaale, mis olid seotud pideva temapoolse teiste meeste seksuaalse ahistamisega, kui prokuratuur esitas talle juba uue süüdistuse: näitleja kasutas seksuaalset vägivalda kolme mehe suhtes, kusjuures väga jõhkras vormis, n.ö. „sissetungivalt“. Nagu märgib The Guardian, uuris Suurbritannia prokuratuur politsei poolt kogutud tõendeid aasta aega!
See võib tõmmata kriipsu näitleja jaoks planeeritud uutele filmirollidele juba avansina kuulsaks saanud filmides. 2019. aastal loobus USA prokuratuur süüdistustest Spacey suhtes, kuigi tema üle kohtumõistmist nõudsid mitmed kannatanud mehed – masseerija, kirjanik ja teismelised.
Viiburi kohus aga otsustas arreteerida 29-aastast LGBT-ema Matia Grace’i süüdistatuna seksuaalvägivallas 8-aastase tütre kallal. Kuid reaalselt Graice kinni peetud ei ole, sest viibib välismaal. Otsus jõustub pärast selle isiku ekstradeerimist.
Lesbit süüdistatakse oma väikese tütre seksuaalses ärakasutamises vägivalda kasutades. Lapsel on topeltkodakondsus (Venemaa oma on saadud 2020. aasta suvel) ja ta elab Leningradi oblastis, ema aga Austraalias.
Lesbi emaõiguste kaitsjad rõhuvad sellele, et Venemaa juurdluskomitee ei saa uurida kuritegusid, mis on sooritatud teises riigis teise riigi kodaniku suhtes.
Laps sündis Austraalias, kuid tüdruku isa viis teda Venemaale kohe, kui sai teada, et ema sunnib pisikesele lapsele peale LGBT seksimänge. Seejärel süüdistas ema tüdruku isa homofoobias. Milline üllatus.
Peterburgi Dzeržinski nimeline kohus otsustas 23. mail tagastada laps emale, nii et isa koos tütrega peidavad ennast kusagil Leningradi oblastis. Venemaa juurdluskomitee juht Aleksandr Bastrõkin teatas eile, et kaebab kohtuotsust edasi Ülemkohtusse ja peaprokuratuuri.
Need on vaid värskemad pretsedendid. Kui LGBT aktivistid ja meie meedia tervikuna tahavad olla seksuaalvähemuste teemal vähegi usaldusväärsed, peaks nende poolt pealesurutav informatsioon olema tunduvalt mitmekülgsem. Seni oli tegemist propagandaga puhtal kujul.
Inimesed peavad teadma, et seksuaalvähemlus pole ainult üks lõputu praid, lõbu ja pillerkaar ning lastelt pihta pandud vikerkaar.
Ivan Makarov