27.08.2019
Juba enne riigilipuks saamist oli sinimustvalge meie südametesse jõudnud rahvuslipuna.
Eesti kolmevärvilisest lipust räägitakse küll kui riigilipust, kuid sageli unustatakse, et see on ka rahvuslipp, nendib kaasautor Priit Tali.
„Meie sinimustvalgega seoses on olnud viimastel aegadel mitmeid tüliküsimusi. Küll on teemaks parlamendihoones või linnavalitsuses lipu asukoht, küll heietab kunagine president lipu kaaperdamisest, küll tekitab miski kelleski piinlikkust ja erinevaid muid probleeme. Aga näib, et liiga paljud ei oska meie trikoloorisse adekvaatselt suhtuda.
Millega siis selle armsa kolmevärvilise plagu näol tegemist on?
Jah, muidugi, kõik teavad seda meie riigilipuna. Paljud loodetavasti teavad ka, et meie ametlik riigilipp saab varsti saja-aastaseks. Kahjuks näib, et üpris mitmete avalikult sõna võtvate inimeste teadmised sellega piirduvadki ning nad unustavad ühe ülimalt olulise, sisulise nüansi. Või siis ei teagi sellest üldse midagi.
Meie trikoloor tänasel kujul sündis juba 34 aastat enne Eesti Vabariigi esimest väljakuulutamist. Peaaegu neli aastakümmet enne riigilipuks saamist oli see eestlaste seas tuntud, tunnustatud ja kalliks peetud rahvuslipuna. Ning seda staatust ei ole temalt ka tänaseks ära võetud.
Pange tähele – rahvuslipp. Pange veelkord tähele selle sõna esimest poolt – RAHVUS!
Mitte rahvas, mitte eestimaalased, mitte Eesti riigi kodanikud, vaid rahvus. Terve inimpõlve jagu aega enne riiklikku iseseisvust, enne Venemaa revolutsiooni, enne Esimest Maailmasõda, enne Vabadussõda kandis see sinimustvalge sümbol eestlaste, kui rahvuse püsimise, kestmise, jäämise ja vabaduse ideed.
Selle aja jooksul alles arenesid mõtted omariiklusest, ajalugu alles liikus sündmuste suunas, mis tegid oma riigi loomise võimalikuks. Selle aja jooksul alles käisid koolis ja sirgusid meesteks tulevased Eestimaa Päästekomitee liikmed (Vilms sündis 5 aastat pärast lipu sündi).
Vähendamata kuidagi sinimustvalge tähendust riigilipuna, ei tohi me hetkekski unustada, et ennekõike on see meie RAHVUSE sümbol.
Eesti Rahva Muuseumis võib näha 1984. aastal pühitsetud esimest sinimustvalget lippu. See EI OLE riigilipp! See lipp on meie riigist 34 aastat vanem. See on meie rahvuslipp, meie RAHVUSE lipp.
Austus meie lipu vastu tähendab austust meie rahvuse vastu. Mistahes kujul lugupidamise ülesnäitamine sinimustvalge suhtes on sügavalt silmakirjalik, kui sellega ei kaasne, sellele ei eelne lugupidamine eestlaste kui rahvuse vastu.
Siin, sellel maal, selle lipu all peab olema võimalik ja ongi võimalik rahus ja väärikalt olla ning elada mistahes rahvuse või rassi esindajatel, kui nad siiralt ja hinges sellest lipust lugu peavad ning kompromissitult selle lipu rahvuslikku olemust tunnetavad ja tunnistavad.“