13.09.2019
Facebook on kaasaegse maailma vastuoluline fenomen.
Sotsiaalmeediast saab kujundada impeeriumi, mis töötab edukalt virtuaalses maailmas, kuid võib maailma ohtlikus suunas muuta, leiab Uute Uudiste kaasautor Vsevolod Jürgenson.
“Alates sellest, kui 1960-ndatel alustati USA kaitseministeeriumis ARPANET-i arendamist, on kübermaailmast saanud inimkonna suurim õnnistus ja õnnetus. Probleemi olemus pole mitte selles, et internet ja sotsiaalvõrgustikud oleksid a priori kuradist. Lihtsalt seadusandlus ei jõua üha kiiremini kasvava kübermulli ohjeldamisele järele ja seaduseauke kasutades üritavad mõjukad huvigrupid sotsiaalvõrgustikke enda huvides tööle rakendada.
Teisalt on toimunud ennaktempos loodusseadusi eirav evolutsioon, mille käigus on inimesed saanud endale nutiseadmete ja interneti näol reaalselt toimiva kuuenda meele, mis võib viia, ja praktikas on juba viinudki, kaasasündinud meelte ja tajude hääbumisele.
Maailm muutub ja inimkonnast iga seitsmendat ehk kokku siis ca 1,2 miljardit indiviidi haarav Facebook, on piisavalt auahne projekt, et üritada võtta enda kätte ajaloo kujundamine. Ammu juba on eemaldutud naiivse ja süütu suhtluskeskkonna kuvandist, millisena Zuckerberg ja tema meeskond püüdsid oma impeeriumi avalikkusele esitada. Nüüdne Facebook on läbinud arengu ülikooli suhtlusvõrgust läbi nutikate algoritmide inimeste veendumusi ja vaateid kujundavaks sektilaadseks üleilmseks küberriigiks, mille kodanikud muutuvad oma eelistustes ja tulevikuootustes üha üheülbalisemaks.
Mängu inimestest kuulekate tarbijate, moevoolude järgijate ning peavoolumõtetega kaasaminejate vormimisel on mängitud ilma eriliselt häbenemata ja eesmärke varjamata aastaid ning alles peale USA presidendivalimisi, kui ühtäkki märgati, kuidas sekti juht Zuckerberg sätib end erakondadeväliseks kandidaadiks ning üritab nii „elevantidele“ kui ka „eeslitele“ ära teha, lõppes kannatus. Muidugi suudeti enne Zuckerbergi vaibale kutsumist algatada ka hüsteeriline jaht vene jälje leidmiseks.
Facebook on võimas relv, ehk võrreldav neutronpommiga, sest võib idioodistada miljoneid, ilma, et hävitustööst suuremaid märke maha jääks. Me teadsime ju ammu, et Facebook säilitab meie andmeid ja müüb neid poliitilistel eesmärkidel teadlikult inimestega manipuleerivatele seltskondadele. Ometi pidi leiduma keegi, kes valjusti välja ütleks, et kuningas on alasti. Äratajaks sai Observeri reporter Carol Cadwalladr.
Aasta tagasi jõudis Zuckerberg piirini, mis eraldab edukat ärimeest diktaatorist – 2017. aastal avaldatud manifestis, lubas ta muuta maailma paremaks, kasutades elu korraldamiseks kõiki ühendavat sotsiaalvõrgustikku, ehk siis Facebooki, mis aitab levitada vabadust ning luua hüvesid, edendada rahu ja mõistmist, aidata inimesi päästa vaesusest ja kiirendada teaduse edusamme. Zuckerberg nägi end vaimusilmas üliriigi juhina, kus inimkond koguneks linnade ja riikide asemel globaalsesse kommuuni. Samal ajal, kui Zuckerberg ajas oma ohtlikku loba, riisuti Facebookist kümnete miljonite kasutajate andmed, et manipuleerida USA presidendi valimistega.
Samal ajal, kui Zuckerberg lubas oma uue sotsiaalvõrgustikule toetuva riigi kodanikele vabadust, võrdust ja vendlust, jahutas firma asepresident Andrew Bosworth facebooklaste õhinat märgukirjaga, milles üheselt kinnitati, et firma ei vastuta, kui keegi sureb jõhkardite või terroristide käe läbi, kellele Facebook tegi kättesaadavaks kasutajate isikuandmed.
Demokraatlike riikide kodanikel on õigus nõuda selgust üliriigi idee ning inimteadvusega mängivate online firmade tegevuses. Euroopa Liit on taoliste firmade tegevuspiire oluliselt kitsendamas ning peale Zuckerbergi Kongressis ärakuulamist, mis pole vähendanud kahtlusi Facebooki enam kui kahtlases tegevuses, teeb seda nähtavasti ka USA. Demokraatiat ei tohi ohustada sõnavabadusega manipuleerides.
Huvitavad ettepanekud internetiuniversumi kosmoserisust puhastamiseks tegi Washington Posti kolumnist Anne Applebaum. Ta leiab, et tuleks nõuda rohkem avalikke küsitlusi ja järelevalvet algoritmide üle, mis on loodud kasutajate jälgimiseks ning nende käitumismustri jäädvustamiseks. Huvitav on ka ettepanek reinvesteerida osa internetigigantide kasumist sõltumatu meedia toetuseks, eelkõige väikeste kogukondade kohalikesse ajalehtedesse ja omavalitsusmeediasse, mille hävitamisega needsamad gigandid edukalt tegelevad.
Facebooki sotsiaalse, poliitilise, antropoloogilise ja majandusliku mõju hindamine seisab lähitulevikus põletava vajadusena ees, sest aeg on tuua vabadus ja isikupuutumatus internetti tagasi.”