19.08.2021
Eesti lipp peab Toompeale igaveseks jääma. Pilt on illustratiivne.
“Mõjukaim peaminister” ei tähenda tingimata head peaministrit, mõjukas võib olla ka halvas mõttes – nii on näiteks ajakirja Time maailma mõjukaimate nimekirjas olnud Stalin, Hitler ja Putin.
BNS vahendab: Vikerraadio rahvahääletusel hääletasid inimesed viimase 30 aasta mõjukaimaks peaministriks Mart Laari.
Kokku anti hääletusel rohkem kui 51 000 häält. Enim hääli kogus Mart Laar, kelle poolt hääletati ligi 13 000 korda. Mart Laarile järgnesid mõjukuse edetabelis Andrus Ansip ja Edgar Savisaar.
Iseseisvuse taastamise aastapäeva eel toimunud hääletusel kutsuti inimesi valima viimase 30 aasta kõige mõjukamat peaministrit.
Mart Laari puhul on üldlevinud arvamus, et ta lasi põhja Eesti põllumajanduse. Selle väite aluseks on tavaliselt see, et Laaril oli vale arusaam vabaturumajandusest – nimelt kaotati tema ajal oma turu kaitsmise regulatsioonid, mis on omased kõigile turumajanduslikele riikidele. Selle tulemusel surusid Poola ja Leedu odavamad toidukaubad Eesti talunike kallimad välja ja viimased laostusid – siin oli tootmine kallim, samuti oli Poolas ka sotsialismi ajal olemas talumajandus.
Veaks ei saa pidada küll omandireformi, kuid võib pidada selle teostamist – Laari ajal ei antud maid-talusid tagasi mitte ainult otsestele omanikele ja nende järeltulijatele, vaid ka nn lehma lellepoegadele ehk väga kaugelt sugulastele, kel polnud selle varaga mingit pistmist. Nii läksid maad uusomanikele, kes sageli ei osanud ega tahtnud nendega midagi peale hakata ja panid need müüki, samas kui kolhoosijärgsetel tootjatel nappis põllu- ja karjamaad.
Need Laari kaks viga maksid põllumajandusele valusalt kätte. Lisaks tagastas Laari omandireform palju maju omanikele, kuid lahendamata jäeti nn sundüürnike probleem ehk tagastatavate majade heausksed üürnikud tõsteti lageda taeva alla, mis tekitas ühiskonnas päris tugeva nördimuse – ajaloolise õigluse taastamine tõi kaasa uue ebaõigluse.
Endine NLKP funktsionär Andrus Ansip pääses tõelisest poliitilisest fiaskost tänu 2007. aastal alanud majandussurutisele, mis andis talle võimaluse väita, et “viie rikkaima riigi” sekka pääsemine nurjus tänu ülemaailmsele majanduskriisile. Juba sellise loosungi püstitamine näitas, et mees ei jaga reaalsusest kohe mitte midagi.
Ansipi ajal toimus ka nn pronksiöö, mis viis Eesti arengus kõvasti tagasi, pingestades sisepoliitilise olukorra aastateks. Jah, pronkssõduri Tõnismäelt eemaldamist oli hädasti vaja, kuid Ansip korraldas selle äärmiselt hädiselt, mannetult ja seejuures ka sõnamurdlikult, pettes venelasi tähtaegadega.
Reformierakonna paarkümmend aastat kestnud edu on suuresti püsinud just pronksiöö ajal sisse söödud-söödetud hoiakust, et pronkssõduri eemaldaja on Reformierakond ja Ansip. Tegelikult pole Ansipi otsuse taga mingitki patriotismi, see probleem venelaste ja Venemaa saatkonna ülistusretkedega oli tal lihtsalt kukil ja ta otsustas “Aljoša” teisaldada, tehes seda täiesti umbropsu, tagajärgedele mõtlemata.
Ansipi tegutsemise destruktiivsust näitab seegi, et pronkssõdur on nüüd Kaitseväe kalmistul ja jätkab sealgi “surematu polgu” mürgise hinguse levitamist – isegi Eesti kaitseväelasi surutakse selle mürgi eest tsiviilriietesse. Aga Ansipi valitsuse ja tema rahandusminister Jürgen Ligi pärispatuks on ulatusliku rahapesu võimaldamine Venemaalt läbi Eesti Lääne pankade siinsete filiaalide kaudu.
Edgar Savisaare kohta võib vaid lihtsalt öelda, et kunagine rahvajuht ehitas üles Keskerakonna impeeriumi, lasi ennast “batuškaks” kroonida ja langes, jättes endast maha Ratase-Repsi juhitava korruptsioonierakonna, kelle kätes muutub kõik ostetavaks ja müüdavaks.