24.10.2016
mina 2003
Meie, eestlased, kes me oleme põhiolemuselt vagad ja ei soovi valitseda ega muuta maailma, tahame, et ka meid rahule jäetaks ning lastaks elada segamatult. Kahjuks aga tulevad siia ikka ja jälle anastajad, kes pakuvad meile valmisskeemi igaks elujuhtumiks, tundmata meie maad ja inimesi. Vanimate eurooplastena oleks hoopis ehk hoopis meil moraalne õigus ülejäänud kontinendile õpetussõnu jagada, mitte vastupidi. Seda isegi punaokupatsiooni kiuste, sest just tänu sellele teame mis on halb ja suudame valedest-ohtlikest asjadest paremini hoiduda. Lääne- Euroopa ühiskondlikus teadvuses aga oleme koos oma saatusekaaslastega miskipärast endiselt kolmanda sordi eurooplased, kelle ainsaks “õiguseks” on “õigus vait olla” (kui Jacques Chiraci kurikuulsat väljendit meenutada).
Sügavalt ekslik on ka teiste maade kogemuste mehaaniline ülekandmine. Üle saab võtta vaid seda, mis mujal on end tõestanud ja mida saab ka Eestis rakendada.
Lääne-Euroopat kontrollivad liberaalid ja sotsialistid on juba aastakümneid de facto kaudselt „vene asja” ajanud, seda vaatamata praegusele näilisele vastasseisule Moskvaga. Nende ideoloogiaga sobibki täielikult kokku mitte ainult Aafrika ja Lähis-Ida päritolu immigrantide, vaid ka “vene vähemuse õiguste kaitse” (ehkki viimase näol on tegu hoopis kolonistide ja nende järeltulijatega, sest tõeline ja tegelik vene vähemus elab meil ainult Peipsi järve ääres). Samuti võivad nad tungivalt soovitada ühel hetkel meile ka vene keele kehtestamist teise asjaajamiskeelena (nagu võib juhtuda araabia keelega nii mõneski Euroopa piirkonnas).
Õnnetuseks kipub rahva meelsus pahatihti vaid äärmusi tunnistama. Seetõttu käsib teine levinud mõtteviis ilmtingimata Venemaa taha joonduda, sest “vaid Venemaa kaitseb ainsana kristlikku kultuuri”. Teame küll, kuidas Venemaa seda “kaitsmist” on praktikas ellu viinud – barbaarsed sõjad Tšetšeenias, Gruusias, Ukrainas ja mujal, poliitmõrvad (viimane näide – Boriss Nemtsov), juba 1992. aastast peale kestnud ülimalt räige laimusõda Balti riikide vastu, inimvaenulike või muidu kahtlaste režiimide toetamine üle maailma, jne. Sellel, mida Putin Venemaal üles ehitab, pole paraku mitte mingit pistmist humanismiga, see on täielik barbaarsus. Venemaa ametliku doktriini järgi tuleb maakeralt kõrvaldada 5 miljardit inimest ja seda nimetatakse heateoks planeedi suhtes!
Venemaa taktikaks juba ammu olnud talle huvipakkuvas piirkonnas segaduste tekitamine ja sellise olukorra loomine, kus tuleb võidelda karmi vastasega ning kõik mõistlikud alternatiivid sellele vastasele on hävitatud. Uuemal ajal on selleks erinevad islamistlikud jõud, Tšetšeenia äärmuslastest Islamiriigini välja. Nii saabki Venemaa näidata, et on justkui “headuse poolel” ning võitleb ülima kurjuse vastu. Ainult et varasemast ajast on teada, kuidas samal ajal toetatakse salaja just neid, kellega kogu maailma hirmutatakse. Mõelgem! Ka rändekriisi taga võib suurel määral olla just Venemaa? See paisus ju tohutuks just pärast Ukraina sõja algust, samas õhutatakse idapiiri tagant jällegi immigrandivastasust. Kuid hübriidsõda just selline ongi.
Kui Euroopat tabanud islamistliku terrori valguses võib tunduda, et demokraatlik õigusriik ei suudagi sellest jagu saada, vaid selleks sobiks hoopis paremini putinlik autoritaarsus siis sellega küll nõustuda ei saa. Putinlik “kord” pole tavakodanike turvalisust mitte kuidagi paremini tagada suutnud. Viimase 10 aastaga on Venemaal toimunud 14 suuremat terrorirünnakut, millest igaühe ohvrite arv on olnud vähemalt sama suur kui oli Charlie Hebdo rünnakus Prantsusmaal.
Ka ei maksa uskuda, et vaid Venemaa suudab meid islamistide eest kaitsta, sest riik ise islamiseerub Euroopastki kiiremini. Moskvas on moslemeid juba praegu rohkem kui venelasi. Säärast pilti ei näe isegi Brüsselis ega Rootsi linnades. Venemaa rahvaarv kahaneb. Putin ise ütles juba aastaid tagasi, et kellele me riiki ehitame, kui rahvast pole? Kahtlemata oli sellel asjaolulgi oma osa Ukraina-vastase agressiooni käivitamisel. et venelasi ja teisi slaavlasi Venemaale juurde saada – kasvõi jõuga, kui nad ise Venemaale tulla ei taha.
Kas siis mingit mõistlikku keskteed polegi, antud juhul siis “Eesti teed”? Nagu öeldakse – ei pea tingimata minema vasakule, et mitte minna paremale. Nii oli ka 19. sajandil, “ärkamisajal”, mil C.R. Jakobson hoidis vene ja J.V. Jannsen saksa poole; J. Hurt aga toetus Jumalale ja oma rahvale. Isegi Euroopa Liidust lahkumine ei tähendaks automaatselt “halli tsooni” sattumist. Nii räägitakse Vysegradi maades aina rohkem Intermariumi ühendusest, mis võib toimida nii EL raames kui vajadusel ka väljaspool seda. Meilgi on just sellele ühendusele kõige suurem toetus – mingist müütilisest “täielikust iseseisvusest” ei unista isegi rahvuskonservatiivid, sest vaenlasi on küllaga, sõpru aga napib ja pole kindel kes neist on tõeline sõber? NATO-le ei näe ükski erakond alternatiivi peale osade Keskerakonna liikmete, kuid Euroopa Liitu võib suhtuda mitmeti.
Eesti ei vaja sotsialismi ja liberalismki on oma aja ära elanud. Kui igasugust sotsialismi võib otsesõnu nimetada lausa absurdseks ideoloogiaks, siis liberalismi lõppsiht on samuti absurdne. Lihtsalt üks väärtusteta ühiskond, mille ainsaks “mõtteks” on lõputu vabadus tarbida (F. Fukuyama “Ajaloo lõpp ja viimane inimene” toob selle selgelt välja).
Eesti vajab hoopis hoolivat konservatismi. Sellisele traditsioonilisi väärtusi (austus perekonna, kodumaa, loova töö jne.) austavale ja samas hoolivale ideoloogiale toetuv ühiskond on küll jätkusuutlik. Järjest enam kommunismi perioodist tuntud absurdsusi nüri järjekindlusega pealesuruv sotsialism ega liberalism küll midagi jätkusuutlikku ei paku.
Meie kõigi prioriteet number üks ei tohi olla utoopiliste eesmärkide poole püüdlemine. Selleks peab olema oma rahvale võimalikult turvalise ja kvaliteetse elukeskkonna säilitamine, nagu põhiseaduses kirjas. Seda keskkonda tuleb kaitsta nii ida kui lõuna inimvaenulike jõudude eest ning kaitsmise juures ei tohi mõelda, et nii tehakse kellelegi „kohutavat kurja.“ Tõde on just vastupidine – just niisuguse kaitse läbi kaitseme nii omaenda lähedasi kui ka vajadusel kõiki neid, kes kannatavad barbaarsete rünnete all kogu maailmas.