Tallinna linnavõim näidaku tänavate turvalisuse tagamisega rohkem hoolivust

Arvamus,
©Uued Uudised
Kas teenindaja peab riigikeelt oskama või mitte?

Suvi on valge aeg ja Tallinna linnavõim on seda kasutades kehtestanud tänavavalgustusele säästurežiimi. Kevadel lühendati välisvalgustuse põlemise välpa järgmise valemiga: 15. aprillist kuni 31. maini toimus sisselülitamine õhtuti 15 minutit hiljem, väljalülitamine hommikuti 15 minutit varem. 1. juunist kuni 31. juulini süttib valgus õhtuti 1 tund hiljem ja kustub hommikuti 1 tund varem ning 1. augustist kuni aasta lõpuni harrastatakse õhtul 15 minutit hilisemat tulede süütamist ja hommikul 15 minutit varasemat väljalülitamist. Selle lihtsa meetmega loodetakse säästa 300 000 eurot.

Avalike vahendite kokkuhoid on kiiduväärt ettevõtmine, ent kärpeplaane tehes tuleks hoolsamalt kaaluda, kas eesmärk ikka pühendab abinõu. Õhtud hakkavad juuli lõpus pimedaks kiskuma ja hilisem valgustuse sisselülitamine tekitab olukorra, mil hämarusse mähkunud linnatänavaid valgustavad üksnes autolaternad. Võib-olla mõnes väikelinnas poleks sellest lugu, ent Tallinna tihedas liikluses on need videvikuminutid äärmiselt ohtlikud. Viimastel päevadel olen korduvalt kogenud ärevust, kui pimedusest autolaternate valgusvihku ilmunud jalakäija säästmiseks tuleb sooritada äkkpidurdus. Selliseid närvesöövaid hetki on elanud läbi küllap igaüks, kel tarvis õhtul Tallinnas liigelda.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Kuna kokkuhoiust ajendet hämaraega on plaanis hoida jõus lausa aasta lõpuni, tekib paratamatult küsimus, kas 300 000 säästu õigustab inimeludega riskimist? Kindlasti on linna eelarves muid, märksa vähem linlaste elu ja tervist ohustavaid kokkuhoiuvõimalusi, kui valgustuse arvelt koonerdamine. Pigem võiks kaaluda sügis-talvisel ajal tänavavalgustuse varasemat sisselülitamist ja hilisemat kustutamist. Me ei pea elama poolpimedas kummituslinnas.

Liiklusanarhia vajab sekkumist

Tallinna kõnniteed on muutunud jalakäijatele ohtlikuks, sest seal kihutavad suurel kiirusel nii jalgrattad kui ka tõuksid. Linnal tuleks koos riigiga leida meetmed, kuidas teisi liiklejaid ohustavaid lenksusõltlasi ohjeldada. Jalgrattateede rajamisest üksi ei piisa, sest enamus rattureid lihtsalt ei järgi liiklusseaduse § 32 sätestatut, kus öeldakse, et jalgrattal on keelatud sõita kõnniteel, välja arvatud alla 13-aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ja jalgrattur, kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud. Millegipärast leiab suur osa jalgratturitest, et kõnniteel on mugavam ning peab seda piisavaks argumendiks seadusele sülitada. Linnavalitsus ja riik peavad tagama jalgratta kasutamisel korra ning tõrjuma riskipiiril kihutavad piloodid kõnniteedelt.

Eraldi tuleb tegeleda Wolti ja Bolti toidukulleritega, kellest enamus pärineb olematu liikluskultuuriga riikidest ning kes kimavad hoolimatult nii vanalinna jalakäijatetsoonis kui ka kesklinna kõnniteedel. Arrogantsed kullerisendid on veendunud oma eesõiguses ning rammivad teele jäävaid jalutajaid, sundides neid kabuhirmus kõrvale hüppama. Kohati meenutab Tallinn juba praegu mõnd kolmanda maailma linna, kus mõistlike liiklusreeglite asemel määrab nahaalsus ja jultumus. Selline juuniorterrorism tuleb lõpetada enne, kui saabuvad tõsisemad tagajärjed.

Ennetamaks suuremaid õnnetusi, tuleb võtta käsile ka eletritõukside laenutajad. Bolt peab vastutama, kui võimaldab oma sõidukite kasutajatel kõiki reegleid eirates kõnniteedel spurtida. Tänaseks on selge, et linna otsusest langetada tõukside kiirus 20 km/h ning kohustada neil liikuma inimeste läheduses jalakäijatega samas tempos, ei piisa. Reegleid ei peeta miskiks. Seni, kui puudub järelvalve ja ohjeldusmeetmed, pole tõuksijõugult midagi head loota.

Kiiremas korras tuleb võtta vastu liiklusseaduse muudatus, mis lõpetab tõukside määratlemise jalakäija abivahendina ning suunata need nobedad sõidukid jalgrattateele. Kõnniteel sõites peaksid tõuksid liikuma kiirusega mitte üle 5 km/h. Kui seda pole võimalik tagada, peab nende laenutamise lõpetama. Inimeste tervis ja ohutus on ühe eraettevõtte kasumist olulisemad.

Linnavõimul on mille üle mõtiskleda, sest heade algatustega, mida linlaste enamus ootab, ei tasu viivitada järgmise aasta valimisteni.

Vsevolod Jürgenson, Mustamäe Linnaosakogu liige

One commentOn Tallinna linnavõim näidaku tänavate turvalisuse tagamisega rohkem hoolivust

  • Avatar

    Eluaegse ja pika kogemusega jalgratturina teeks siin ka märkuse, et meie liikluskultuuri tingumustes sõita jalgrattaga ALATI sõiduteel
    on suhteliselt eluotlik – kuna “rentslid” on enamustel sõiduteedel sellised kus vähe, et oma kondid murrad siis lõhud ka ratta ja kui
    kukkuma juhtud tänu olematule kattele siis võid ette jääda ka autodele ja kulla Vsevolod – kas SINU kondid on piisavalt tugevad selleks???
    Mis puudutab “kihutavaid lenksu piloote” siis küsiks vastu, et mille poolest kihutavad ja reegleid eiravad roolikeerjaid paremad???
    On korduvalt juhtumeid kus roolikeeraja JULMALT keerab ette kui liigun RATTATEEL, parkitakse rattateedel ja tehakse seal muid peatusi.
    Eriline kategooria on need roolikeerjad kes väljasõitudel teele peatuvad just ülekäikudel ja veel eriti ülbed sõidavad rattateele.
    Sellisest mööda sõita on keeruline ja otsasõidu jaoks on kaalukategooriad liiga erinevad ja kui midagi ütled siis oled süüdi sina mitte tema.

    Bolt-woltlaste teemat ei taha siin puudutada – seal on pigem politsei rida sest seal on juba segatud Migratsiooniamet – kui selline veel on!

    Aga tõuksid – need tõuksid – asi taandub suuremas osas ikkagi sellele, et Tallinas puudub korralik rattateede võrgustik kuhu need suunata.
    Mis lahendaks olukorra nii jalgrataste kui tõukside osas ja jaoks – peamiselt taandub asi ikka sellele, et meile on olulisi puudujääke nii
    liikluskultuuris kui ka kultuuris üldse – inimesed lihtsalt ei taha teineteistega arvestada – oma hetkeline mugavus seatakse esikohale.

    Kui samas nii riik kui ka linn jätavad asjad “poolikuks” ehk koerast saab üle aga sabast mitte siis kipub inimestel ka natuke “kama2” olema.
    Toon ühe praktilise näite – ehitati suur ja uhke “tänav” kohe Ülemiste järve ja linna vahele – üle sõidud, alasõidud, sillad ja tunnelid.
    Tehti ka jalgratta teed ja siiset tee ühendus KATKEB ühes otsas – siis tuleb 100 m tühermaad ja tänav jätkub – tule taevas appi???!!!
    Ja nüüd mingi erafirma on oma parkla seal ehitanud kohe tee äärde välja, et kui enne sai sealt veel läbi üle kivide ja kändude siis nüüd on
    ka aed ees ja nii 70cm tee äärist – sellist asja nähes tahaks ohata ja küsida, et kuidas selline jama on üldse võimalik.
    Aga lõpuks tehakse ikka inimesed/kodanikud süüdi – kuidas nad on nii pahad ja ei suuda näha “suurt head” mida riik/linn teevad.
    Aga just sellised PISIKESED detailid võivad ära nullida muidu suure ja toreda, ning ka kasuliku töö.

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused