Toomas Boltowsky: Kas Orwelli maailm saab tõeks?

Arvamus,
©Scanpix
USA Kongressi demokraatidest saadikud lömitamas BML-i ees.

Viimaste kuude „rassikriis“ tekitab sügavat kummastust. Kusagilt on siginenud massiliselt aktiviste, kes ihkavad süstida valge nahavärviga inimestesse kollektiivset süütunnet.

Tekkis ju sobiv ettekääne – üks must ameerika kriminaal leidis oma loogilise otsa kokkupõrkes korrakaitsega. Ja nüüd on äkki  a b s o l u u t s e l t  k õ i k  valged kollektiivselt rassistid ja otseselt süüdi tänapäevastes neegrite hädades. Mineviku omades samuti.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Seejuures  k õ i k  valged – ka need, kellest ükski pole elanud 17., 18. ja 19. sajandil; ka need, kes pole kunagi omanud orje, rääkimata nende esivanematest; ka kõik Euroopa usinad ja töökad kodanikud, kes elavad pahaaimamatult oma igapäevast elu, millel pole mingeid puutepunkte USA neegritega ega Aafrikaga.

Seejuures loetakse a priori süüdlasteks needki rahvad, kes olid samaaegselt USA neegrite orjusega ise pärisorjuses ja isegi vabanesid enam-vähem samal ajal. Kõik on süüdi! Kollektiivne süüdistamine ilma ühegi erandita tagab survegrupi arvates parima tulemuse. Ja ennäe! Paljud täiesti normaalsed inimesed peavadki arukaks süüdistustetormi ees painduda ja põlvili langeda.

Nad ei tihka vastu punnida, kuna selle eest jagatakse tänapäeval nii Euroopas kui USA-s täiesti reaalseid karistusi, mis võivad inimese elu totaalselt ruineerida. Nad võivad langeda nn. rassismivastaste Antifa jõukude kallaletungide ohvriks, mille eest pole mingit kaitset ning isegi kohus ei julgeks kallaletungijaid karistada. Tundub, nagu oleks terve mõistus maailmast otsa lõppenud!

Niisiis terve valge rass (kuigi rasside olemasolu on liberaalsed agitaatorid ebateaduseks sildistanud) peab ennast süüdi tundma. Nemad on süüdi, et neegreid on peetud orjuses, mistõttu orjade järeltulijad ei saa tänapäevases maailmas sama hästi hakkama kui teistsuguse nahavärviga inimesed. Selles kontekstis pole üldse tähtis, kes müüsid Aafrikas 16-19. sajandil neegreid orjusse (nende enda hõimupealikud ja pisikuningad), või et araablaste orjakaubandus Aafrikas oli kordades mastaapsem.

Isegi see ei loe, et valged eurooplased sundisid tervet maailma relvajõul orjandust lõpetama (kuigi Aafrika riikides kestis see kohati veel XX sajandi teise pooleni). Süüdi peavad olema valged, kuna neilt on midagi nõuda/võtta. On mida välja pressida. See tuletab vägisi meelde, kuidas pärast Teist maailmasõda tunnistati sakslased võitjate poolt kollektiivselt süüdi organiseeritud genotsiidis – mida neil ka tänasel päeval iga hetk sisendatakse. Nüüd püütakse sedasama korrata suuremal skaalal, et süüstada iga valge inimene planeedil.

Kes tahavad maailma anarhiaks muuta?

Kõik toimuv pole muidugi BLM monoetendus. Jõud on ühendanud üsna erinevate sihtide ja maailmavaadetega jõud. Esiteks krüptomarksistlikud vasaradikaalid, kelle avangardis on Antifa profašistlikud löömamehed. Nende eesmärgiks hävitada kapitalistlik „kurnamisühiskond“.

Teiseks vasakpoolsed lillelapsed, sotsiaalse õigluse sõdalased, kultuurirelativistid, kelle silmis suurim pahe on vähemusi rõhuv patriarhaat, mille vääramiseks tuleb terve sotsiaalne struktuur maani maha lammutada.

Kolmandaks padurikkad miljardäridest „filantroobid, humanistid ja maailmaparandajad“, Soros & Co, kes ihkavad maailma oma salafantaasiate põhjal ümber korraldada. Nende võimalused on kõige suuremad ja haare kõige tugevam, kuna neil pole rahast puudust. Nad asutavad isegi ülikoole, kus indoktrineeritakse vasakpopulistlikke revolutsionääre.

Me ei tea, mis neil päriselt meeles mõlgub. Me üksnes näeme nende püüdu jõuda esmalt rahvusriikideta Euroopasse ja seejärel rahvusteta maailma, kus inimkond muutub amorfseks emakeeleta, etnilise kultuuritaustata ja ajaloota anonüümseks massiks. Väidetavalt selleks, et rahvusriigid on sõdade ja konfliktide põhjuseks.

Ent inimloomusele on omane otsida identiteeti – kui pole rahvusi ja rasse, eristutakse kasvõi selle järgi, kuidas keegi saapapaelu seob või millist vutimansat fännab ja kakeldakse ikka edasi. Ja last but not least – entusiastlikult löövad mölluga kaasa igat sorti oportunistid ja kaasajooksikud, kes rõõmuga haaravad kinni võimalusest sigatseda ja laamendada.

Krüptomarksistid, vasakradikaalid, antifašistid ja kes kõik veel on (vähemalt pealtnäha) enese teadmata rakendunud miljardäridest „heategijate“ vankri ette. Keegi igatahes rahastab heldelt vasakpopuliste ja orkestreerib nende aktsioone. Globaalselt. Sealhulgas ka Eestis.

Vandenõuteoreetikud väidavad, et Euroopa rahvusriike hävitatakse. Mitte füüsiliselt, vaid neid multikultuursusega üleujutades ja lahustades, riikide identiteeti lammutades ja neid üle võttes. Seda nimetatakse Euroopa noorendamiseks. Või „Uue Euroopa projektiks“. Oli rahvusriikide vabatahtlik Liit, mis transformeerub otsekui võluväel Euroopa Föderatsiooniks (loe: impeeriumiks), kus valitseb antidemokraatlik bürokraatia ja kus valitseb jõuga kehtestatud „liberaalne baaskonsensus“.

Vandenõuteooriad muutuvad uudisteks

Ma olen eluaeg kahelnud vandenõuteooriates. Ent tunnistan, et järjest rohkem kaldun juba uskuma. Sest miski muu ei suuda selgitada ümberringi valitsevat hullust. Me näeme, kuidas Euroopat ründavad „pagulaste“ hordid. Me näeme, kuidas needsamad „pagulased“ muutuvad maksumaksjate turjal parasiteerivaks privilegeeritud grupiks, kelle kohta seadused ei kehti.

Me näeme, kuidas „pagulaste“ terroristlikud ja kuritegelikud grupid destabiliseerivad avalikku korda ja sisejulgeolekut. Ja näeme, kuidas juhtpoliitikud pigistavad silmad kinni ja keelduvad midagi märkamast. Nad jutlustavad endistviisi avatusest ja sõbralikkusest ning vajadusest veel suuremale sallivusele ja allaheitlikusele. Just nagu ärakaetatud. Või siis kinnimakstud kellegi suure rahaga? Või kartes vastutust? Või avalikku konflikti?

Me teame, et suurel osal Euroopa Liidu kõrgeima ešeloni juhtpoliitikutest pole lapsi. Seega pole neil ka põhjust muretseda, mis saab hiljem. Elavad oma elu lõbusalt lõpuni ja pärast tulgu või veeuputus? Aga meie?!

Hoolimata COVID-19 pandeemiast hoitakse töös massiimmigratsiooni, mida mahitavad Euroopa Liidu juhtpoliitikud, vasakaktivistid (kelle „päästelaevastikul“ ei tundu rahast puudu olevat) kui ka kuritegelikud inimkaubitsejad. Ja endiselt räägitakse suure suuga avatusest ning Euroopa demograafilise olukorra parandamisest. Justkui Euroopa vajaks verevahetust tervenemiseks? Millest?

Minu silmis meenutab see kõige rohkem inimese ravimist talle sobimatu veregrupiga. Iga arst võib teile öelda, et see on tappev. Veregrupp paraku o n  sobimatu, kuna „uuseurooplasi“ iseloomustavad sootuks teistsugused väärtused ja arusaamad elust, tööst, sugudevahelisest võrdsusest, aususest ja ka vägivallast. Täpsemalt: selle lubatavusest või keelatusest. Me elame kuritahtlikult imporditud kultuuride konfliktis, mis on leebete tavavahenditega ravimatu nagu kaugelearenenud vähkkasvaja.

Üks mu tuttav Helsinki politseinik mainis kord eravestluses, et koos immigrantidega tulid Soome seninägematult julmad isikuvastased kuriteod. Kas piinlikult naeratav enesesüüdistamine on parim meetod selle vastu võitlemiseks? Või on vasakliberaalid selle juba ette kaotatuks tunnistanud ja käega löönud?

Piltlikult öeldes, keegi usub (või väidab end uskuvat), et meepurki järjest tökatit juurde valades on võimalik mee kogust suurendada nii, et selle maitse ja toiteväärtus ei lange. Tõesti? Tehkem proovi! Eestis teadis vanarahvas sadu aastaid kindlalt, et isegi tilk tökatit rikub tünnitäie mett. Ja mida rohkem tökatit anumasse valada, seda vähem segatud ollus mett meenutab. Lõpuks reostub kõik söömiskõlbmatuks lögaks.

Pumbates Euroopa heaoluriikidesse sadade tuhandete ja isegi miljonite kaupa nn „põgenikke“ kolmanda maailma kriisikolletest jõuame paratamatult selleni, et pärast kriitilise massi saavutamist hakkab „põgenikkond“ ka uues asukohariigis genereerima sedasama kriisi ja viletsust, mille eest väidetavalt põgeneti, sest paraku midagi muud nende traditsioonid, elustiil ja kultuuritaust ei võimalda. Uustulnukate väärtushinnangud ei muutu Euroopa pinnale astudes, kuigi vasakpopulistid näivad seda siiralt uskuvat.

Veel kord piltlikustades – „filantroopide“ ja „liberaalide“ ühistööna Euroopa rahvusriikidesse munetud käomunast võrsub ablas sigidik, mis viskab lõpuks pesast välja kõik ülearuse, mis talle olemuslikult võõras – seega kõik selle, mis on seni teinud Euroopast elamisväärse ühiskonna ja esmajoones selle loojad.

Sõjakas islam osutub tugevamaks kultuursete eurooplaste viisakusest ja heast kasvatusest. Tugevad ei austa järeleandlikku nõrka. See on ida mentaliteet. See on Aafrika kodusõdade mentaliteet. Õitsev Euroopa mandub „uue elanikkonna“ lisandudes ajapikku lihtsalt „jahedama kliimaga Aafrikaks“, kus võimutsevad kuritegelikud klannid, šariaat ja tõeline rassiviha „võõraste“ vastu (kelleks on sedapuhku valge vähemus), ning tasuta kaasaandena ka majanduse allakäigu, permanentse kaose ja kodusõjad. Me ju ometi ei usu, et Euroopa jääks selleks samaks majandushiiuks ja poliitilise võimu tsentrumiks, kui põliselanikkond muutub vähemuseks ning ühiskonnas domineerivad võõrad?

Inimestes murtakse vaimne uhkus

„Uus maailmakord” taotleb esimese asjana valge nahavärviga inimeste vaimse selgroo murdmist ja minapildi asendamist. Samamoodi, nagu Hiina kultuurirevolutsiooni ajal murti kõigepealt „vana režiimi” intelligents. Inimene peab end tingimusteta süüdi tunnistama selles, milles uus võim teda süüdistab, võtma omaks elupõlise süütunde ning seda avalikult (ja pidevalt) kuulutama. Kui ta on nõuded täitnud, järgneb ka karistus. Kes annab ise end süüdistajate meelevalda, peab vastu võtma staatuse ning saatuse, mis talle määratud. Siin enam nalja ei mõisteta.

Säärast murtud – vene vanglažargoonis „allalastud“ – inimest on lihtne kollektiivselt manipuleerida, hirmutada, allutada, sundida kõigega nõustuma ja tegema vastuvõetamatult jubedaid asju. Ja meil pole põhjust arvata, et see piirduks vaid valge rassiga. Küll tuleb ka ülejäänute kord. Allaheidetud orjade kari aitab järgmistest juba kergemini jagu saada. Aga see on muidugi esialgu tulevikumuusika, kuna osa riike paneb visalt vastu ning ei allu järjest tungivamaks muutuvale diktaadile. Veel mitte. Aga kellele on see kasulik? Ja milleks?

Ent on veel teinegi aspekt.

Ma olen pikemat aega mõelnud, et järgmine globaalne konflikt algab väga tõenäoliselt just massirahutustega Lääne-Euroopas ja USA-s. Loomulikult mitte juhuslikult. Ikka sihipärase õõnestustegevusega välisjõudude poolt, mille eesmärk on blokeerida NATO tegevusvabadus.

Esiteks viiks „spontaanne mäss“ NATO suurriikide tähelepanu kõrvale maailmas puhkevatelt „Gruusia ja Ukraina tüüpi konfliktidelt“. Teiseks poleks neil võimalik saata vägesid riigist välja, kuna neid oleks vaja sisekorra taastamiseks. Seega muutuks terve NATO Artikkel 5 blufiks.

Ja nüüd küsigem endalt – kes oleks võimeline orkestreerima sihipärast globaalset subversiooni? Kelle huvides oleks blokeerida NATO tegevusvabadus? Kes on maailma terroriorganisatsioonide ja vabastusrinnete vaimne isa? Kes on neid Külma sõja aastatel relvastanud, väljaõpetanud ja ideoloogiliselt tsementeerinud? Kes on süstinud miljoneid naftadollareid kogu maailma kommunistlike parteide ja liikumiste püstihoidmiseks?

Küsigem – kas oleks väga raske Prantsusmaal, Suurbritannias, Saksamaal, Belgias, Rootsis, Taanis, Itaalias või USA-s sihipäraselt esile kutsuda immigrantide, värviliste, radikaalliberaalide, anarhistide või „rõhutud vähemuste” relvastatud mässu? Vastus – ei oleks…

Me näeme, et vasakliberaalidest „kasulikud idioodid“ punnitavad proffidest õõnestajaid abistades oma naba paigast. Kuigi pole põhjust uskuda, et nad seda sihiteadlikult teeksid. Õõnestustegevuse initsiaatorid on piisavalt osavad, et lasta „tolmune“ töö ära teha ullikestel, kes usuvad järgivat õiget ideed ja lippu. Kummalisel kombel istuvad vasakliberaalid ja Soros & Co „filantroobid“ ühes paadis elukutseliste diversantidega, kuigi erinevatel eesmärkidel.

Ent „revolutsiooniline olukord“ tekitabki kummalisi „voodikaaslasi“, kes muidu üksteise olemasolu ei tahakski tunnistada. Ja kriminaalid – nemadki on alati varmad ära kasutama „revolutsioonilisi olukordi“. Tuletagem meelde, mida tegid vene revolutsioonilised massid esimese asjana? Vabastasid vanglatest kriminaalid, hävitasid kohtu- ja politseikartoteegid. Seejärel algas tänavatel jaht politseinikele. Et siis täiesti segamatult kaaskodanike vara „ümber jagada“.

Üks juhtivaid huvigruppe „anarhistlikus vabadusvõitluses“ ongi alati pisikurjategijate armee. Mitte professionaalne allilm, vaid väikeüritajad, kelle esmärk on võtta sealt, kus jõud üle käib. Nagu rotid. Nemad on kõige sõnakamad politsei süüdistajad ja ründajad. Politsei takistab ju igapäevast leivateenimist. Sealt ka üleskutsed panustada „mittepolitseilisse korratagamisse“, pidades silmas ilmselt antifa miilitsat ja šariaadipatrulle, mis suudaks lääne ühiskonda veelgi rohkem destabiliseerida.

Paar sõna Eesti maavillastest maailmarahutustega kaasajooksikutest

Eesti „salliv vähemus” meenutab kangesti Pavlovi koera, kelle reaktsioon vallandub vaid siis, kui doktor Pavlov lambi süütab. Kui ei süüta, pole reaktsiooni. Paraku elab dr Pavlov kusagil kaugel-kaugel ja süütab lampi vaid siis, kui vajalikuks peab. Muul ajal istuvad koerakesed vagusi ja ootavad stimulatsiooni.

Kui Brüsselis, Cannes’is, Turkus, Londonis või Pariisis lõigatakse juhuslikel möödakäijatel kõrisid, paugutatakse politseinike, tuletõrjujate ja kiirabitöötajate pihta püsse ja pillutakse pomme, rammitakse raskeveokitega rahvast, pole „sallivatel” sellega absoluutselt pistmist. Sest globaalne dr Pavlov ei süüta lambikest. Euroopas hooguvõttev (imporditud) terrorism pole tema agendas. Tegemist on massiliste üksikjuhtumitega, mida panevad toime vaimust vigased indiviidid (tõepoolest, usk võib olla sarnane vaimuhaigusega). Seda tuleb lihtsalt mitte märgata, kuna sellega  e i  s a a  liberaalselt platvormilt ülepea võidelda.

Aga piisab, kui kusagil kaugel Suure Lombi taga murrab politseitoimkond maha ühe elukutselise kriminaali, kui korraga doktor Pavlov närviliselt lambikest vilgutab. Must kurjategija on väga tähtis, peaaegu ikooniline pühak! Ja ennäe – meiegi liberaalikesed tõstavad korraga kooris seakisa. See Pavlov tundub olevat üks väga rikas „filantroop“, kes teenete eest heldelt maksab. Vähemalt valitutele.

Impordime probleemi, et sellega kompromissitult võidelda? Mis oleks, kui jätaks probleemid Eestisse toomata? Ilmselt paljud eurobolševikud ootavad kannatamatult aega, kui padukonservatiivsed demokraadid, fašistid, natsid ja rassistid, heteroaktivistid ja radikaalmaskulinistid ka millegi nimel hakkaks märatsema, põletama ja rüüstama. 2007. a. aprillikuust oleks ju eeskujuks võtta äärmusvasakpoolne (vene natsionalismi) purse. Ilmselt oodataksegi parempoolsete väljaastumist, ent asjata. Need ülivihatud „paremäärmuslased” tunduvad olevat liiga arukad ja vastutustundlikud.

Sallivusradikaalid peavad konservatiive, kes ei poolda massilist ja kontrollimatut (ning illegaalset) asiaatide ja aafriklaste immigratsiooni, „madala haridustasemega ja intelligentsita pööbliks, kelle olematu silmaring lihtsalt ei võimalda näha maailma piisavalt avaralt ja mitmekesiselt“. ENSV viimastel aastatel suhtus võimutruu „intelligents”, kellel oli palju kaotada koos nõukogude võimuga, samamoodi nõukogudevastastesse dissidentidesse. Seal hulgas MRP-AEG ja ERSP  aktivistidesse (teadlaste opositsioon kutsus selliseid intelligente tagaselja „intellikõnts“).

On tõsi, et esialgu julgevad tõtt välja öelda vaid need, kel pole midagi kaotada. Kuid nagu 1988-1991. aastatel saab lõpuks viimaseid rohkem kui neid, kes söandasid minna vaid EKP liikme Edgar Savisaare Rahvarindesse autonoomset oblastit nõudma. Samas, nagu kõik teavad, on ajalool kombeks korduda. Ja mitte tingimata farsina.

Olukorda mõistavad need, kellel on okupatsioonikogemus

Mulle tundub, et EL immigratsiooniplaanidesse suhtub eitavalt esmajoones põlvkond, kes on vahetult kogenud nõukogude okupatsiooni. Aega, kui võõrvõim meie kodumaad valitses. Haridusel või haritusel pole sellega mingit pistmist. ENSV-s oli kesk- ja kõrgharidus päris kõrgel tasemel, pealegi ilma tänapäevaste piiranguteta ja allahindlusteta.

Vanem põlvkond teab hästi seda tunnet, kui pole õigust sõna sekka öelda kodumaa saatust puudutavates otsustes. Kui emakeel kaob avalikust sfäärist. Kui sõjavägi kannab võõrast mundrit. Kui seintel on võõraste isandate pildid. Kui võõras võim toob luba küsimata üha uusi umbkeelseid asunikke rahvusliku tasakaalu kallutamiseks. Mehed mäletavad, milline oli rahvastevaheline multikultuurne sõprus nõukogude kasarmus. Vanem põlvkond teab ka, kui lootusetuna tundus eesti rahva saatus 80-te algul ja kui raske oli uuesti iseseisvaks saada. Need inimesed ei soovi oma riiki kergekäeliselt uuesti käest lasta. Ei soovi, et keegi kaugel ja kõrgel otsustab, milline tulevik on meile hea. Me teame ise paremini!

„Salliv“ on seevastu põlvkond, kellel pole okupatsioonikogemust. Kes pole võõrvõimu all elanud. Okupatsioon on nende jaoks pigem koomiline telefarss „ENSV“. Neile tundub, et vabadus kukkus taevast alla – otse sülle – vääramatu jõuga. Ja seda ei ähvarda ega  s a a g i  enam miski ähvardada. Vabadus oleks justkui igaveseks garanteeritud kõrgemate jõudude poolt. Ja see on priilt käes. Ent tasuta asjal, nagu ikka, pole ka erilist väärtust. Meile kutsumata külla tulnud võõrad võivad sellest „sallijate“ arvates krahmata just niipalju, kui tahavad või viitsivad. Ega seda ju vähemaks jää?!

Iseseisvuspäeva on tore tähistada, ent selle tegelikku tähendust paljud ei adu. Progressiivsemad liberaalid peavad isegi iseseisvuse tähistamist kitsarinnaliseks natsionalismiks, kui mitte suisa natsismiks. Mis teha, kui pole elukogemust ja puudub perspektiivitunne. Võib-olla pole nooremal generatsioonil rahvustunnet, sest elades võõra kultuuri ja keele mõjusfääris tundub just inglise keel „päris“ keelena, mille kõrval oma emakeel on häbenemisväärne ja väärib võimalikult kiiret unustamist.

Moonakamentaliteet ei taha kuidagi surra. Liiga paljude arvates oleme ülitähtsusetud ning meie kohus ongi koogutada iga välismaa „targa“ ees, kes pillub keerulisi lauseid ja põlastab meie alalhoidlikku „mahajäämust“. Ent Eestil on mõtet ainult eestlaste rahvusriigina. Territoriaalriigina pole teda kellelegi vaja. Me ise valmistame ette uut Eesti võõraks provintsiks muutumist.

Lõpetuseks ütlen, et õige ideoloogiaga varustatud „progressiivse avangardi“ koorismõtlemine rahvusteülesest ja -järgsest „võrdsest sallivast Euroopast“ on minu jaoks sama võõras, vale ja silmakirjalik kui nõukaajal propageeritud rahvaste murdmatu internatsionaalne sõprus, kommunistlik helge tulevik ja peatselt saabuv külluse- ja heaoluühiskond. Me teadsime tollal ja teame ka praegu, milline on propaganda õhulossidega maskeeritud tegelikkus. Me nägime võltsfassaadi läbi. Ja pole põhjust kahelda meie silmanägemises ka praegu.

Toomas Boltowsky

erukolonelleitnant

TÜ MA
4 välismissiooni maailma kriisikolletes

24 commentsOn Toomas Boltowsky: Kas Orwelli maailm saab tõeks?

  • Avatar
    Kutsutakse Raivoks Orgusaarte Sugukonnast

    Kõige selle taga on JUUDASTEST HASSIIDIDE KLANN, kes trükuvad NENDE erapangas – FÖDERAALRESERVIS endile just nii palju raha, palju on vaja kõikide maade head elu ihkavate reeturlike pool-liitikute ülesostmiseks ning nende edaspidiseks jutimiseks rahvaste paabli pühadest “usukeskustest”, sünagoogidest, kus asuvad ka HASSIIDI JUUDASTE nn. juhtimiskeskused, HABAD LJUBAVITŠI NÕUKOJAD, lihtsamalt väljendatuna HABADI keskused, millest paraku ka kogu nn. “demokraatlikku” maailma, sh. USA-d, Euroopat, täpsemalt Jewroopat ning ka Eestit juhitaksegi! Just seepärast kogu Jewroopat ja ka Eestit, nende endi valitsuste poolt üha enam sealsete rahvaste soovide väliselt üha sügavamasse kaosesse lastaksegi…
    USA-l on aga Trumpi mõjuvõimu edasise kasvuga lootus Demokraatide poolt pakutava “katuse” eemaldamisega, kogu sealne HABAD LJUBAVITŠI HASSIIDI JUUDASTEST koosnev klann kas süüdi mõista või lihtsalt tümaks peksta…

  • Avatar

    Jah, aegu tagasi, kuskil 80-ndatel, kui sattus näppu Kuskil põranda all trükitud Orwelli “1984”, mis kirjutatud vististi 1949, siis mõtlesin, et vaat kus mees, oskas 49-l ette ennustada, mis tuleb 40-ne aasta pärast. Tõsi, mingid asjad tundusid natuke üle vindi olevat, nagu mingi tüüp ekraani peal, kes näeb, mida sa kodus teed, aga muus osas jah, üsna ettenägelik.
    Aga läks veel 40+ aastat ja siis hakkasin ma aru saama, et see kõik, “1984”, on alles ees.
    Põhimõtteliselt on täna kõikjale nägevad rääkivad ekraanid olemas, meie andmed on kuskil kõvaketastel, meie elu on mitte ainult trussikuteni vaid lausa nanotasandil juba kuskil kirjas ja küsimus on vaid selles, et kelle käes on server.
    1984. aastal toimetanud KGB on kõige selle kõrval, mis tuleb, “põlvpükstes poisike”
    Juba pannakse kiipe naha alla, kui tekib orgaanilisel ainelk baseeruv kiip, siis on Piibli Ilmutusraamatus kirjutatu tõeks saamas.
    Oma telefonidega oleme teäiesti vabatahtlikult andnud enenat kellegi kontrolli alla ära.
    *
    Artikli kohta ütleks, et 5-palli süsteemis 12 punkti! Absoluutselt õige jutt – “täpselt minu mõtted!”

  • Avatar
    uskmatu-toomas

    Aga meie ise aitame kaasa pagulasvoolule st.Euroopa rahvaste segunemisele ise nutujoru lastes ! Me kiitsime heaks sissetungi valedelsüüdistustel Iraani,Afganistani,me kiitsime heaks Gadaffi mõrvamise ja omaaegse IS`i toetamise Assadi kukutamiseks,aitame täiega kaasa relvakonfliktides Aafrikas jne.
    Me ei mängi lolli vaid suures pugemise hoos oleme unustanud kes me tegelikult oleme !
    Üks huvitav küsimus-Aafrika riikides kus sees suurel hulgal Hiina kapitali on rahulik aga kus lääne “heategijad” toimub pidev sõjategevus ?

  • Avatar
  • Avatar
    Aigar Ajaots

    Kriminaali pildi asemele tuleks Ameerika asunik-palvevendadele ahjuroobid anda.

  • Avatar

    Eks kapo it mees võib ju satanistlikus/ prostitutsioonilises sõnademängus tugev olla, aga haige mõtte kinnipüüdmisel või ka neegri kinnipüüdmisel temast abi pole. Seal ju hakkab it mees machot etendama ehk kompenseerima. Kuid ega neeger pole suusataja. It mees jääb hätta ja oma inimkonda igatsema.

  • Avatar

    Kui saaks nii–võtame külmutame globalistidest agendadel–suurkorpadel aastaks paariks raha ära—vaikus.

  • Avatar

    Tänan artikli autorit!!!

  • Avatar

    Iga vandenõuteooria on pelgalt teooria vaid senikaua, kuni faktid ja elu ise tõestavad, et teooriast on saanud praktika.

  • Avatar

    Huvitav, et tänapäeval levitatakse lailadaselt sellist arusaama (palju ka konrervatiivide seas), nagu Putin ja tema käepikendused oleksid massimigratsiooni taga, mis Euroopat räsib või nagu Putin olla manipuleerinud USA valimisi jmt. Kui see Putin tõesti nii mõjuvõimas oleks, miks siis näiteks Venemaa Keskpank, mis ainuemiteerib rublasid, ei ole ometi Venemaa kontrolli all? Täpselt samuti nagu ei kuulu Inglise Keskpank Suurbritanniale, ega FED USA riigile, need kõik kuuluvad käputäiele erapankuritele, kes on samast rahvusest nagu paljukirutud sm. Soros. Vasakpoolsete-liberaalide seas on nn. filantroop Soros midagi pooljumala staatuses.
    Anna minu kontrolli alla riigi keskpank ja mind ei huvita, kes selles riigis seadusi teeb – midagi sellist on öelnud D. Rockefeller.
    Meenutaks veel Richard von Coudenhove-Kalergi kirjapandut eelmise sajandi kahekümnendatest, kus tuleviku Euroopa pidi olema rahvuriikide ja põlirahvuste vaba. Seal pidavat elama uus negroidne-asiaatlik segurass, nahavärvilt midagi sarnast nagu muistsed egiptlased, keda siis juhib üks mittesegunenud rahvusekild, kes ennast väljavalitud rahvaks peab.
    Kelle omanduses on suuremalt jaolt maailma peavoolumeedia, Hollywood, suurkorporatsioonid, riikide keskpangad? Mis rahvuse esindajad need “toredad” maailmaparandajatest seltsimehed küll olla võiksid?
    Millegipärast ei julgeta neist peaaegu üldse rääkida, isegi paljud kõige kangematest konservatiividest mitte. Ei mäleta enam selle antiikaja Kreeka filosoofi nime, kes olla midagi sellist öelnud – kui tahad teada, kes sinu üle valitseb, vaata kelle kritiseerimine on keelatud.

    • Avatar

      Ei julge? See ju üldteada, et kõike autori poolt kirjeldatut korraldab juutidest või peamiselt juutidest koosnev finantsmaffia saavutamaks võimu inimkonna üle. Tsitaat Jüri Lina teosest:”Jean Izoulet, kellel oli Prantsuse Grand Orientis kõrge kraad ja kes oli pühitsetud ka organisatsiooni Alliance Israelite Universelle, kirjutas aastal 1931:”Viimase kolmesaja aasta ajaloo mõte on olnud selles, et kolmsada juudi rahameest, kõik toolimeistrid, hakkaksid maailma valitsema.””. Selle tsitaadi tõelevastavust tõestab asjaolu, et keegi pole seda kahtluse alla seadnud ning hr. Lina vastu laimu alusel kohtukaasust algatanud.

      • Avatar

        Ain Loide!
        Aga kes peaks seda kahtluse alla seadma või kohtukaasuse algatama?

      • Avatar

        @ A. L. Peab olema: “tsitaadi (eksisteerimise) tõelevastavust tõestab…”?

        @ Peep Kask
        “Kahtluse all seadma” voi kohtukaasuse algatavd sellisel puhul ikka asjassepuutuvad isikud…
        Minu teada peaks Tartu Maakohtu otsusega olema Eestis näit. keelatud buklett “Siioni tarkade protokollid”…

  • Avatar

    Googeldage “Kevin McDoald books” ja lugege. Silmiavav.

  • Avatar

    It is OK to be white.

  • Avatar

    Mida intelligentsem on inimene,seda enam suudab ta kontrollida oma emotsioone ja valitseda instinktide üle.Sama seaduspärasus valitseb rasside ja rahvuste seas.Nagu lapselt ei saa nõuda samapalju, kui täiskasvanult,sest lapsel on vaja aega arenguks,nii ei ole ka rassid ja rahvused võrdsed. Nad on võrdsed küll oma inimloomuse poolest,kuid mitte arengult.
    Kui Aafriklaste IQ on keskmiselt 75,Europiididel 100 ja Asiaatidel kohati isegi kõrgem siis ei saa eeldada nagu suudaksid nad oma ühiskondlikku korraldust samaväärselt korraldada nagu Eurooplased .Aafrikas käib kogu aeg madin ja ei lõpe enne,kui ollakse piisavalt intelligentseks arenenud selle lõpetamiseks.Paraku puudub põhiosa neegritel võimalus piisaval efektiivselt oma instinkte kontrollida ja seega ei saa keegi demokraatiat ja inimõiguslikku moraali sinna importida ning, kui Aafrika kolib euroopasse siis ei saa nad siinset humanismi endasse võtta ja integreeruda,kuna paraku pole nad selleks veel valmis.Sama seaduspärasus kehtib ka sõjakamate Araablaste kohta.
    Osad Araablased elavad veel keskajas ja Aafriklased muinasajas.
    Kuigi see jutt tundub rassistlik siis kahjuks on ta realistlik.See on sama realistlik nagu sugude muutmine, kus naisest saavat mees ja vastupidi.Reaalsus on aga see,et keha modelleerimine ei muuda ühtegi sünnijärgset sugu vastupidiseks.See sugude muutmise teema on samaväärne luulu nagu võiks normaalsest inimesest Spider Man teha, kui talle naha alla lõngakera siirdada.
    Siin ka seos orjandusega.Orjandus kadus ja kaob, kui rassid ja rahvused selleks valmis olid või on.Vanas Egiptuses ei korraldanud Leniminid oktoobrirevolutsioone ja Ameerika kodusõda, kus orjusest, formaalselt, sealkandis loobuti, toimus hulk aega hiljem püramiideide ehitamist.Naiivne inimene võib küsida miks siis ometi ja eks vastus on mul siin juba antud sellele küsimusele.
    Neegrite orjuses oli põhisüü arenguseadustel aga mitte valge mehe olemasolul.Nii nagu valitses orjus Afrikas enne kui ükski must neeger valget meest oli näinud nii ei ole lõppenud see päriselt isegi kaasajal.Ja nagu iga lapski teab,et ega inimene ikka loodusseaduste vastu saa siis võib öelda,et neegrite orjusse langemist põhjustas neeger ise.

  • Avatar

    “Mulle tundub, et EL immigratsiooniplaanidesse suhtub eitavalt esmajoones põlvkond, kes on vahetult kogenud nõukogude okupatsiooni. Aega, kui võõrvõim meie kodumaad valitses. Haridusel või haritusel pole sellega mingit pistmist. ENSV-s oli kesk- ja kõrgharidus päris kõrgel tasemel, pealegi ilma tänapäevaste piiranguteta ja allahindlusteta.”

    Ma lisaksin siia omalt poolt, et 2000-ndete algusest on mind pannud imestama kaasaegse kõrghariduse tase. See on selline, et ei vea mõnes osas nõukaaegset keskkooligi välja. Nõukaajal ei saanud riigiametisse tööle totukeste koolis õppinud tegelane! Tänapäeval on see võimalik ja arusaamatul moel on saanud üsnagi kirjaoskamatu mees kõrghariduse! Või vähemalt on saanud seda tõendava dokumendi ja on tööl riigiametis, olles iseloomult pugeja ja kodanike suhtes pahatahtlik.
    Ma ei usu, et ta on ainuke pretsedent, lisame sinna rikaste vanemate kassikoolidest väljaostetud diplomid oma lastele ja nende smugeldamise ametikohtadele.
    Ja üleüldse- me oleme sattunud palju hullemasse olukorda, kui oli nõukaajal.
    Rahvust pole siis? Üks gemüse- üks löha ja muu?
    Juhin tähelepanu sellele, et nõukaajal oli meil:
    Rahvusraamatukogu
    Eesti rahva muuseum
    Eesti rahvusoober
    Lauluväljak ehitati nõukaajal
    Laulupeod olid nõukaajal
    Sõna rahvus, rahvas polnud keelatud ja praegused muinasjutud mingist eesti keele ja rahvuse hävitamisest on suures osas väljamõeldised.
    Üks parimaid valesid on kusagilt loetud väide, et nõukaajal sunniti lasteaedades lapsi lõunauinaku ajal olema näoga Lenini pildi poole.
    Kole KGB? Olen vestlusel käinud, ka eriosakonnas, mind püüti värvata, kuid sellega asi piirdus, mehed olid viisakad ja tundus, et ka haritud.
    Kui ma klassi pioneerirätte põletasin- isegi sellest ei juhtunud midagi, peale selle, et need tuli kinni maksta.
    Läbi aegade on kasutatud meetodit, milles uus võim oma sigaduste varjamiseks demoniseerib vana ja ca ühe inimpõlve, ehk ca 25 aasta pärast hakkab levitama väljamõeldisi, et luua kuvand endast kui vabastajast. Selleks ajaks on enamus unustanud, muillega need “vabastajad ise enne “vabastamist” tegelesid ja uus põlvkond, ca 30-40 aastane inimene ei teagi seda, sest oli sel ajal laps.
    Arukad saavad aru, rumalad jäävad uskuma näoga Lenini pildi poole magamise juttu, seda, et perekond tohtis osta kaheinimesevoodi Kommunistliku Partei loal ja muud absurdi.
    Ajalugu võltsitakse meil juba hoolega ja aastat kümme vähemalt.
    Kontrollküsimusena võiks küsida, et millal toimus esimene ÖÖlaulupidu?
    Tegelik toimus ju aasta varem, kui teile väidetakse, sest seda libaesimest korraldasid juba Moskva valve all tolleaegsed komsorgid, kes tänaseks uhked poliitikud on. Neile oli kasulik end rahvameestena näidata ja maha vaikida tegelik esimene ÖÖlaulupidu, mis hoopus teiste inimeste organiseeritud oli ja täpselt samuti Lauluväljakul toimus. Küsige nt Rita Mägar-i käest, kuidas asjad tegelikult olid.
    Mina tean ka, sest ma olin sellel üks pillimeestest ja seega ise kohal!
    Tänapäeval aga nagu poleks olnud rongkäiku kesklinnast Lauluväljakule, sinimustvalgeid lippe, kogu rahvamassi hoolega pildistavaid ja filmivaid KGB töötajaid, miilisaeskorti, Lauluväljaku nõlval suurt sinimustvalget, tornironimist ja selle seal heiskamist jms.
    Nomenklatuuri korraldet järgmine on lihtsalt poliitiliselt võimuritele kasulikum tituleerida “esimene”, mis sest, et tegelikult on see lausvale.
    Selline sogamine, komsomolide, parteilaste ja muude tegelaste, ka koputajate heroiseerimine, nende “rahvusluse” haipimine valede teel on tegelikult jäle!
    Ka see on rahvuse identiteedi hävitamine!

    • Avatar
      Henri Ollevalaja

      Mäletate öölaulupidusid, ülevat tunnet, stiihiat, tehatahtmist, punaikkest vabanemise rõõmu? Paljud, kes seda lugu loevad, mõtlevad: ma ju elasin sellel ajal, miks ma sellest midagi ei teadnud ega ole kuulnud? Aga sellepärast, et see lugu ei sobi Eesti taasiseseisvumise ajalookäsitluse ametliku versiooniga. Ajaloolist mälu asub värskendama üks toonaseid “vägede juhte” Aarne Meensalu, kes on ametilt korstnapühkija ning on muusikuna tuntud nime all Korsten.

      Alguse asi, 04.06.1987

      Vanalinna päevade öised laulupeod said alguse 1987. aasta esimesel ööl, 4. juunil, kui saime kesköö paiku Raekoja platsil kokku Pellega (Pelle-Rein Popovitsch), kellel oli kaasas mandoliin ja kümmekond kutti. Nõudmise peale tõin minagi kodust kitarri. Platsil on väga hea akustika, kui see inimtühi on. Lõime lahti rahvalikud lood (“Õllepruulija”, “Laip on laip”, “Kätte on jõudnud suvi” jne). Siis jõudis kohale Tann (Tanel Vainumägi) oma 12-keelsega. Ja pidu läks edasi!
      Rahvast liikus öisest ajast hoolimata linnas palju ja paljud ühinesid meiega kaasa laulma. Joogipoolist oli ka küllaldaselt ja lauluõli tegi kõiki ülemeelikuks.
      Kui väljas juba valgeks läks, ühinesid meiega kaks platsi puhveteid valvavat miilitsapataljoni selli, kellest üks oli pealegi meie Sipu (Margus Sipelgas) vanem vend. Nendelt kuulsime ka, et miilitsale on käsk kätte antud – ainult laulvaid ja mitte laamendavaid inimesi ei tohi torkida! Eks fosforiidisõjaga oli võimuladvikul hing hellaks tehtud. Ega me ju alul väga nõukogudevastaseid laule teinudki. Igatahes marssisime hommikul (inimest 30) laiali lauluga “Avanti popolo…” ja kindla sooviga õhtul jälle koguneda.

      Rongkäigus laululavale

      Eks need 30 rääkisid värgist oma tuttavatelegi. Õhtuks oli laulurahvast Õpetajate maja ees laval ja ümber umbes 400. Pillimeestega ühines ka 19-aastane tüdruk Elfa Kalamajast, kes oli väga hea juhendaja inimestele laulusõnade sufleerimisel. Saime umbes pool tundi laulda, kui saabusid platsile 5–6 ljuubarit. (Ljuubarid olid nime saanud Moskva-lähedase väikelinna Ljubertsõ järgi. Nad olid
      k o r r e k t s e d – kandsid korrektseid soenguid, korrektseid rõivaid, ei suitsetanud-joonud ja üle kõige ei sallinud korratust. Tallinnasse saabusid nad vagunitäiena Moskva-Tallinn rongiga, punkaritele-metallistidele “korda õpetama”. Punkari-poisid peksid selle vagunitäie juba Aegviidus metsapidi laiali, kuid eks mõned jõudsid ikkagi kohale.)
      Nii need ljuubarid rabasid esimese pihkujuhtunud punkari ümbritsevast inimestemassist hoolimata kinni ja toppisid ta peadpidi lähima lillekasti mulda. Loomulikult said nad koheselt keretäie tappa! Kuid kohe olid kohal 6 miilitsakongi ja hetkega oli Raekoja platsil rohkem mente kui Miilitsakooli hommikusel rivistusel. Ljuubarid topiti kongi (ja lasti mõnisada meetrit eemal välja!), kuid et see oli juba varem kokkulepitud provokatsioon, andis see miilitsale mõnusa ettekäände hiljem koertega patrullid linnatänavaile saata. Et kohale saabus ka linna miilitsakorrapidaja, keda ma tundsin, siis küsisin temalt: “Kas oleks meil laulurahvaga parem patust kaugemale minna?” Tema kiitis mõtte heaks ja nii me hakkasimegi ühiselt arutama, kuhu võiks minna? Algul taheti nagu Pirita kloostrisse, kuid siis leppisime kokku – Laululavale! Seal pole ümbritsevat suletud aeda, pole ühtegi elumaja (me ei häiri kedagi oma laulmisega!). Laululava on ehitatudki laulu tarbeks ja takkaotsa on ta ka Piritast poole lähemal.
      Nii võttiski laulurahvas üksteisel kätest kinni ja kogu “rong” hakkas Narva maanteed pidi minema. Viru väravate juures rebisid mendid kolonnist väevõimuga liiga noori välja ja ajasid laiali. Mul ei lähe kunagi meelest ära need 8 kongi ja 2 “Žigulid”, mis meid saatsid kogu tee! Kadrioru kohviku juurest pöörasime ära mereranda ja üks kongidest meil sabas. Russalka otsa ronis metallistide juht Ärni ja loendas meid üle – sai arvuks 237.
      Et minek võttis aega üle poole tunni, jõudsime pillimeestega kokku leppida korra: pärast meie lavalt lahkumist olgu kokku korjatud kõik suitsukonid, tikuotsad, paberitükid… Et oleks k o r d majas! Nii sai tehtudki. Samal ööl sai traditsiooniks ka järjest loe! Nimelt reast-ritta tõusis igaüks järjest püsti ja ütles oma järjekorranumbri. Iga 50-nes sai kõrvalistuvalt vastassooliselt musi ja iga 100-s sigareti. Kuna suitsudega oli vastu hommikut nii nagu ta oli, siis oli see juba s u u r preemia! Igatahes saime niiviisi teada, et meid oli järgnevatel öödel paigal 400–500.
      Fosforiidisõjast olid ka inimeste meeled elevil. Tasapisi läksime oma repertuaariga nõukogudevastastele lauludele üle: “Oi aegu ammuseid…”, “Metsavennad”, “Käi persse sa…”, “Ei Vabariigi joodikuid…” jne. Kõike muud muidugi ka.
      Kaheks järgnevaks ööks ühines meiega Rita Mägar (Tallinna Puhkeparkide Direktsiooni direktriss). Kuna olime temaga juba päris pikka aega tuttavad ja ta mind usaldas, siis oli kõik sellega korras.

      KGB provokatsioonid algasid.
      Täistekst lingi all.
      http://kultuur.elu.ee/ke486_laulupidu.htm

      Lõik 2010.a.Reporteri arhiivist. … film korstnapühkijast, eriväljaõppega luurajast ja legendaarse Valli baari lorilaulikust, kellest saatuse tahtel sai eriti salajane niiditõmbaja iseseisvumisaja öölaulupidudel.Saage tuttavaks: Aarne Meensalu, keda rahvas teab nime all Korsten!
      https://reporter.elu24.ee/3502069/legendaarne-lorilaulik-korsten-ma-olin-korgem-kui-kgb

      • Avatar

        Siinkohal ma siiski täpsustaks, et Korsten heroiseerib end väga üle. Olles tolleaegne üle linna tuntud kakleja, ei saanuks ma jätta võimalust mingite “ljuubaritega” kakelda mitte mingil juhul vahele. Ei mäleta mingeid füüsilisi konflikte Raekoja platsil, ei mäleta ka mingit meeletut miilitsatearmeed.
        Kõik toimus väga vaoshoitult ja ainus, kes kolaka välja teenis, see oli seesama Korsten.
        Pmt mees suures osas valetab ja tegelikult võttis kõige suurema riski Rita Mägar, kes meid Lauluväljakule lubas. Korsten sellekohast mingit tööd nüüd küll ei teinud, ta oli põhilise aja täiesti täis. Mingit arutelu, kus arutati Raekoja platsilt Piritale või mistahes kohta ümberkolimist Suur Korstna juhtimisel ka nagu meelde ei tule.
        Küll mäletan kuidas Tiina Mägi, tolleaegse Kodulinn liikumise juht meid hoiatas, et meid nullitakse öörahu rikkumise kvalifikatsiooniga ära ja Rita Mägar on pakkunud variandi Lauluväljaku näol.
        Mingeid Lauluväljakul toimunud konflikte “mentidega” samuti pole olnud, sest esimene, kes oleks minema viidud, see oleksin olnud mina oma tolleaegse üsna agressiivse käitumise tõttu.
        Pmt sujus kõik täiesti rahulikult, kuid muidugi meid kontrolliti, pildistati, filmiti.
        Kohalviibinuid oli küllap rohkem, kui Korsten seda väidab, sest toimus tulemine ja lahkumine.
        Lugesin läbi ka Korstna kirjutet “mälestused” ja liigitan need siiski ilukirjanduse valdkonda suures osas, lisaks tema fantaasia ja patoloogiline valetamine, mida tunti hästi ja tänu millele polnud mees just eriti tõsiseltvõetav.
        “Alguses lõin ma Maa ja Taeva!”- sellisena paistab see tema fantaasiarikas eneseülistus ja ega jää maha ajaloo ümberkirjutajate fantaasiast. Koomiline on jutt, kuis alkohoolik pidas läbirääkimisi KGB, Puhkeparkide direktsiooni, linnapea, miilitsaülemate ja muu kontingendiga… mnjah.
        Tema rolli ei saa muidugi eitada, ta oli üks kõvemaid kisakõrisid, ta peas oli väga paks virn laulutekste, ta oli võimeline pilli mängima ka praktiliselt teadvusetus seisundis, mis paljudel profimoosekantidel ei õnnestu ja omaette fenomen selles ürituses, kuid Maad ja Taevast ta ei loonud- kogu üritus oli kollektiivi koostöö, mitte mingi Korsten.
        ” film korstnapühkijast, eriväljaõppega luurajast”- Issand halasta…

    • Avatar

      “Kole KGB? Olen vestlusel käinud, ka eriosakonnas, mind püüti värvata, kuid sellega asi piirdus, mehed olid viisakad ja tundus, et ka haritud.”
      (A. P.)

      Ma olen käinud Tartus KaPo majas…, ja sealne vastuvõtja, Anton eesnimena, jättis lausa õõvastava, päti mulje ! Ma ei taha mõelda, kuhu sellisel voib seal majas ja tööülesannetega seonduvalt ligipääs olla… Hea, et veel jalgu lauale ei visanud…

      • Avatar

        Minul on Tallinna ja Vilniuse kogemused ja tõepoolest oli tegemist viisakate ja hiljem mittetülitavate inimestega, kes aruka inimese mulje jätsid.

  • Avatar

    Väga hea artikkel

  • Avatar
    Aigar Ajaots

    Ei mõista Lääne valgeid- kas mängivad lolli, ongi lollid või mõlemat korraga? Kui neile Zimbabwet tehakse, siis lõpebki kui Zimbabwes, stiilipuhtalt elukõlbmatu anarhiaga…

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused