19.07.2021
Tuula Koponeni lugu on vasakliberaalne propaganda, mis on suunatud “uusväärtuste” levitamisele.
Sotsiaalmeediakeskkonnas “Meediakriitika” vastab Andri Zee Postimehes ilmunud Tuula Koponeni arvamusloole “Ungari võim lõikab kasu uuest vaenlasest”.
“See on euroliberaalses vaimus lauspropaganda, mille üks põhieesmärk näib olevat kujutada konservatiivsest Ungarist eksitavat kuvandit kui totalitaristlikust režiimist. Mingit ajakirjanduslikku ega analüütilist taotlust kirjatükil ei näi olevat, sisu näib keskenduvat vaid poliitiliste hoiakute kujundamisele.
Kaitsevaldkonna kompetentsikeskusest suures osas propagandainstitutsiooniks muutunud Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse ning nende väljaaantava ajakirja Diplomaatia üks vabakutselistest autoritest, Tuula Koponen, on maha saanud säärase tekstiga, mis ei teeks häbi ühelegi elukutselisele propagandistile. Tekstid sisalduvate väidete argumenteeritus, põhjendatus ja kultuur tervikuna ei kannata üldse mingit kriitikat.
Näited:
1. JUHTKIRI: “OPOSITSIOONI LÕHESTAMINE. Ungari peaminister Viktor Orbán on leidnud uued vaenlased seksuaalvähemuste näol, kui põgenike seljas ei võinud võimud enam ratsutada.”
KOMMENTAAR: Esitatud demagoogilistele väidetele ei tooda artiklis mingit faktilist ega ka arutelulist alust, neid esitatakse lihtsalt dogmadena.
Miks autor arvab, nagu peaks Orban seksuaalvähemusi vaenlasteks, jääb arusaamatuks. Samuti on irratsionaalne jutt “põgenike seljas ratsutamisest”. Seda eriti olukorras, kus isegi mitmed pika vasakliberaalse traditsiooniga Skandinaavia riigid on asunud immigratsiooni jõuliselt piirama.
2. “Euroopa Liidu ja peaminister Viktor Orbáni juhitava Ungari suhted on jahenenud aasta-aastalt. Uusima kokkupõrke põhjustas niinimetatud pedofiiliaseadus, mille võimupartei Fidesz enamuse toel 15. juunil parlamendis läbi surus.”
KOMMENTAAR: Jääb selgusetuks, mida peab Koponen silmas “läbi surumise” all – seadus võeti vastu 157 poolthäälega 199 häälest, seejuures vastu hääletas vaid 1 (!) saadik. Seega ilmutas parlament suhtelist üksmeelt, kuna seaduseelnõud pooldas 78,9% saadikutest. Fideszi kõrval hääletas poolt ka suurim opositsioonierakond Jobbik ja mitmed sõltumatud saadikud.
3. “Seksuaalharidusel ots peal”.
KOMMENTAAR: Verbaalne manipulatsioon, tegelikkuses on tegu propagandaga. Nagu teada, on propagandat viimase 10 aasta jooksul ellu viidud terve rea kõikvõimalike eufemismide all – näiteks “teavitustegevus”, “kommunikatsioon”, “huvikaitse” – ja teiste seas “haridus”.
4. “Ungari valitsus ei kavatse seadust tagasi võtta, ehkki kriitika on olnud tugev ja harvaesinevalt tundeküllane. Hollandi peaminister Mark Rutte on nõudnud koguni Ungari väljaviskamist EList, sest see on korduvalt rikkunud õigusriigi põhimõtteid.”
KOMMENTAAR: “Harvaesinevalt tundeküllane”? Mis argument see veel on? Miks peaks tundeküllasus kriitikale kaalu andma? Pigem näitab see, et kriitikal on puudu ratsionaalne alus.
Samuti on liialdus jutt harvaesinevast tundeküllasusest. Emotsionaalsetel manipulatsioonidel, millega identiteedipoliitikaid ellu viivad aktivistid ründavad konservatiivseid seisukohti, pole kunagi tundeküllasusest puudu ei meil ega mujal, EU poliitikatubadest rääkimata. Tasub vaid meenutada Verhofstadti juttu sellest, kuidas rahvuslus on süüdi 100 miljoni inimese surmas.
5. “Nagu paljud teisedki konfliktsed seadused Ungaris, on ka pedofiiliseadus formuleeritud väga avaralt. See õhutab hirmu ja enesetsensuuri, jättes sihilikult tõlgendusruumi. Peale selle, et seadus keelab homoseksuaalsust ja transsoolisust toetava reklaami alla 18-aastastele, lõpetab see ka seksuaalhariduse koolides ja jätab selle lastevanemate ülesandeks.”
KOMMENTAAR: Mis perspektiiv peaks siin “õhutama hirmu ja enesetsensuuri” ja kellel? Väljavaade, et lõpeb “homoseksuaalsust ja transsoolisust toetav reklaam” lastele (loe: propaganda)? Või et seksuaalhariduse üle hakkavad otsustama suvaliste aktivistide ja ametnike asemel laste vanemad?? Kelles peaks need perspektiivid hirmu tekitama? Propagandistides?
6. “Karmilt tõlgendatuna võib seadus takistada näiteks William Shakespeare’i näidendite käsitlemist kirjandustundides või homosuhtele viitava filmi näitamist televisioonis. Ka rahvusvaheline filmitööstus on avaldanud muret, sest Ungari on olnud populaarne filmimiskoht.”
KOMMENTAAR: Võib takistada Shakespeare´i näidendite käsitlemist? Mis alusel? Hollywoodist tulevat poliitkorrektset ja järjest enam propagandasisu sisaldavat meelelahutustööstust võib see aga küll hakata mingil määral takistama – ja Ungari kooliõpilastel on sellest vaid võita, ka puhtkultuurilisel tasemel.
Ja nii edasi samas vaimus.
See Tuula Koponeni tekst isegi ei ürita maskeeruda ajakirjanduseks, tegu on avaliku propagandaga. Miks ajakirjandusväljaanne Postimees sellise asja avaldas, jääb mõistatuseks.”