Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Ukraina sõda tekitab Eestis pingeid, millega ei osata midagi peale hakata

-
06.03.2022
Korterelamud Lasnamäel
© Uued Uudised

Rahvusvahelised suhted Eestis pingestuvad seoses Ukrainaga sõjaga ja selles pole midagi imelikku – Eesti riigi seisukoht on Kremli agressiooni vastane ja Ukrainat toetav, samas aga on meil saja tuhande ringis Venemaa kodanikke, kes presidendivalimistel toetasid valdavalt Putinit. Pluss veel kodanikkond a la Mihhail Stalnuhhin.

Selle taustal paistab silma Eesti ühiskonna ebaküpsus, seda isegi 30 aastat pärast taasiseseisvumist. Valdavalt liberaalne-vasakpoolne poliitikamaastik ei oska anda signaale, mis pingeid maha võtaks, ikka jahutakse loosunglikke jutte vajadusest rahu säilitada, üksteist mõista, ühiskonna ühtsust hoida. Loosungid on õiged, aga ei vii kuhugi, sest neis pole sõnumit, kuidas erineva maailmavaate puhul saavutada see, et me üksteise kallale ei läheks.

Peab kiitma kapot, kes on ainus (siiski, ka välisluureamet), kellelt on kuulda olnud hoiatusi nii putini-meelsest viiendast klonnist kui ka Eestis tekkivatest Kolmanda maailma migrandikogukondadest, kust võib tulla radikaliseerumist. Liberaalsed ja vasakpoolsed Eesti poliitikud ei tunnista kummagi olemasolu, nende jaoks on kõik sisserändajad vajalikud tippspetsialistid ja oskustöölised. Kui EKRE räägib eelnimetatud probleemidest, saab ta alati sõimata – kui palju on seda tunda saanud viiendast kolonnist rääkinud Helmed!

Eriti räigelt paistab silma see, kuidas ettevõtjad ei räägi välistööjõu kontekstis mitte kunagi ei demograafilisest situatsioonist eestlaste jaoks ega julgeolekuaspektidest. Praegu räägitakse taas lummavaid jutte ukraina põgenike töökätest, aga unustatakse lahendamata võrrand 100 000 putinimeelset Vene kodanikku + kümned tuhanded sõjast saabuvad ukrainlased = ?

Arvamusfestivalist ega Jääkeldrist pole mingit kasu, kui Eestil pole kodanikuühiskonda, kus kõik eelnevalt korralikult mõtetes ja väitlustes läbi hekseldatakse. Juba praegu peaks kõrvuti ukrainlaste vastuvõtmisega läbi rääkima kõik võimalikud probleemid, sealhulgas ka siinsete venelaste ja ukrainlaste suhted tulevikus ja eestlased sinna taustaks juurde – on selge, et verine Ukraina sõda on juba rikkunud ja rikub veelgi kahe slaavi rahva suhted, meil aga on vaja järgida oma põhiseaduse preambulit.

Eesti ühiskond armastab suured probleemid vaiba alla pühkida või varjata ilusate sõnade taha. Kui Kaitseväes avastati rida reetureid ja EKRE nõudis, et sovjetliku ja idataustaga inimesi tuleks enne vastutavatesse riigiametitesse määramist topelt kontrollida, karjusid nii president Kaljulaid kui peaminister Ratas, et need olevat “meie inimesed” ja kedagi ei tohtivat diskrimineerida. Nüüd aga näeme kasvõi Z-tähtede järgi ära, et viies kolonn on meil päris elujõuline.

Uued Uudised ei oskagi soovitada, milline võiks olla see viis või sõnum, millega tänases maailmas läheneda pingete maandamiseks kahele Eesti suuremale kogukonnale, eriti kui kiiresti tekib juurde kolmas. Aga praeguste hämamisega küll kuhugi ei jõua. Kaja Kallase valitsusel polnud ka koroonapiirangute raames mitte ühtegi strateegiat, kuidas kõrvaldada ühiskonnast võimalikult valutult konflikt, mis tekkis sundvaktsineerimisest.

Meil on vaja paljust rääkida – ka sellest, miks Ukraina toetamise käigus ühiskonnas ikka nii ülevõlli lasti, et ühes kaubandusketis tehti tühjaks venekeelsete raamatute riiul, ja miks peab maha võtma Vene kauba, mille eest ollakse venelastele makstud (raha on juba Vene sõjamasinas), kuid selle eest ei saa midagi ka kulutusi teinud Eesti ettevõtja. Me lihtsalt ei mõtle kampaaniate tuhinas oma samme läbi, sarnanedes sellega pigem idanaabrile.

Üks ärkamismoment siiski on – sotsiaalmeedias tunnistas üks praeguse valitsuse toetaja, et olevat praeguse Ukraina sõja ja sellest tekkinud rahvuspingete taustal märganud ka tegelikult EKRE ammuräägitud tõde, et Tallinn on tõesti väga venekeelseks ära muutunud. Ta olevat seda alati “ekreiitide” propagandaks pidanud, aga nüüd, kuulates, millest venelased räägivad, märkavat ta, et selles keeles kõnelejaid olevat pealinnas ikka väga palju.

UU