23.05.2022
Eesti keele maine mõõdiku kontseptsiooni võiks välja töötada näiteks umbkeelses Maximas, otse elu enese sees.
Suuremale osale eestlastest on juba legendina teada, et kõige rohkem umbkeelseid teenindajaid kohtab Maxima poodides – seepärast pole imestada, et ka nüüd tormavad ukrainlased keskkonda, kus keeleseadusest pole kunagi eriti lugu peetud.
BNS vahendab: Ukraina sõjapõgenike huvi Maxima tööpakkumiste vastu on olnud suur – kandideerinud on üle 700 inimese ning tööle on neist palgatud 157.
“Valdavalt on ukrainlased asunud tööle saalitöötajatena, väiksemates kauplustes ka kassapidajatena. Paljud neist töötavad pealinna Maximates, kuid iga nädalaga lisandub neid ka erinevatesse Maxima kauplustesse üle Eesti. Nii töötavad Ukraina kolleegid veel Tartu, Pärnu, Narva, Kuressaare, Maardu, Otepää, Elva, Türi, Saue, Kohtla-Järve, Paldiski, Keila, Märjamaa, Tapa, Viimsi ja Võru kauplustes. Kokku töötab Ukraina põgenikke 44 Maxima kaupluses 83-st,” ütles Maxima Eesti personalijuht Lea Kimber BNS-ile.
Ettevõtte personalijuhi kinnitusel on Maxima viimase pooleteist kuu jooksul käivitanud ja viinud ellu mitmeid ukrainlaste värbamist ning nende kollektiivi sulandumist toetavaid tegevusi. Lisaks on Kimberi sõnul palgatud inimesi nii erinevatesse Maxima tootmistsehhidesse, logistikakeskusse kui ka kontorisse, neid töötab ka kokkade, kondiitorite, komplekteerijate, laotöötajate ja kauba vastuvõtu inspektoritena.
Paljuütlev on aga lause: “Kimberi sõnul on Maximasse seni tööle kandideerinud ukrainlased väga huvitatud esimesel võimalusel tööle asumisest ning tunnevad juba huvi ka eesti keele õppimise ning kogukonda sulandamise vastu.”
Ah et “tunnevad huvi eesti keele õppimise vastu”? Kas saab veel selgemini välja öelda, et Maxima võttis tööle suure portsu umbkeelseid ja riigikeeles pole Maximas mõtet teenust oodata?
UU