28.03.2022
Ukraina põgenike pere. Eestis elavad sellise suurusega pered suhtelises vaesuses ja kuna valitsus tahab põgenikud siia kinnistada, saame vaeseid juurde.
Selles, et Eesti valitsusel on kogu põgenikepoliitika läbi mõtlemata, ei kahtle vist keegi. Lahkele vastuvõtule aga järgneb kord argipäev, mil põgenikud peavad sulanduma Eesti ühiskonda ja siis hakkavad nad jagama meie oma rahva probleeme – kuidas elus hakkama saada. Selleks aga on ukrainlastel võimalused veelgi kasinamad kui paljudel vaesuspiiril elavatel eestlastel, sest põgenikel puudub igasugune tagala.
Võrdsusvolinik Liisa Pakosta räägib ammu soolisest palgalõhest, kahjuks ainult eesti rahva osas, esimesed uudisedki sellest, kuidas mõni ettevõtja maksab ukrainlastele neli korda väiksemat palka kui kohalikele, on juba tulnud, ning lisaks on Riigikogus just menetluses eelnõu, mis lubabki odavvõõrtööjõule maksta alla keskmise palga. Kuidas saavad ukrainlased hakkama laste kasvatamise, kõrgete üüride, elektri- ja soojaarvetega?
EKRE poliitik Mait Talu kirjutab sotsiaalmeedias: “Tõlkisin ühe oma välismaalasest sõbra vestlust Ukrainast sõjapõgenikuna saabunud noore naisterahvaga. Sõber otsib endale suveperioodiks töötajaid. /…/ Rääkinud töö tasustamise teemal tekkis minu peas küsimus, millele ei ole leidnud vastust. Kuidas on sel noorel emal oma kahe lapsega võimalik toime tulla? Jah, esimesel kuul on hotellituba tasuta, ütleme, et tasuta öömaja võimaldatakse lisaks veel paar kuud. Kuidas siis? Korteriüüriks tuleb edasi arvestada ca 500 eurot pluss kommunaalkulud ca 200 eurot kuus. Töötasu suurus temale kõrgharidusega toidutehnoloogile saab olema ca 800 -900 eurot kuus. Usun, selline töötasu suurus oleks olukorda arvestades hea. Ma ei kujuta ette, kuidas saabunud sõjapõgenikud paari kuu pärast oma eluga siin toime tulevad. Soovitasin tal kohver pakkida ja Soome minna.”
Tõepoolest, kuidas lastega ukraina naised hakkama saavad? Esmane vaimustus vastuvõtust vaibub peagi ja saabub argipäev nii valitsusele kui ka põgenikele. Juba praegu on näha, kuidas valitsus sokutab põgenikud kohalike omavalitsuste kaela ja sinna nad jäävadki – muide, sama probleem oli ka Rootsis, süüria põgenikega, kes jäetigi omavalitsuste kaela. Valitsus teeb ilmselt ühekordseid makseid nii KOV-idele kui põgenikele, eraldab mingid summad, aga need ju suurt midagi ei päästa – ka omad inimesed said kõrgete elektri- ja soojahindade kompensatsioone, aga see oli vaid raske olukorra kosmeetiline leevendamine.
Paljudel põgenikel tulebki ilmselt just selline olukord, nagu kirjeldab Mait Talu – saavad töökoha, mis on alamakstud, korteri, mis võib olla kasvõi tasuta, aga järgmise kütmisperioodi ajal paisuvad arved hiigelsuurteks, lisanduvad jooksvad kulutused ja lõpuks on needsamad ukraina pered sama kehvas seisus nagu meie suurpered.
Ukrainlastele saab pakkuda turvalist elukeskkonnda, mis on neile suurim väärtus, aga ka igapäevaelu tuleb elada – ja selles osas ei aita praegune kärpevalitsus oma rahvastki, Reformierakond on juba masu ajast tuntud kui kõigi raskuste rahva kaelale panija.
UU