19.10.2018
Ajakirjanik Heelia Sillamaa tuletõrjuja vormis – ehk sobibki see amet talle emarollist paremini?
Postimehe ajakirjanik Heelia Sillamaa on varemgi andnud põhjust pead vangutada – tema uus “pirn” aga paneb lausa oigama! Sillamaa oma põlvkonna noore naisena on leidnud, et eesti lapsi peaks sünnitama ukrainlannad.
Oma loos “Heelia Sillamaa: raha eest ma küll lapsi vorpima ei hakka” arutleb noor naine selle üle, kas iibe seostamine rahalise toega on ikka õige. Küsimuse asetus on paigas, aga kohe hakkavad jooksma rumalused.
Sillamaa alustab uuringust, mille kohaselt ei kavatse veerand Eesti noortest üle aasta ühes töökohas töötada. “Seda enam tundub naiivsena soliidses eas poliitikute usk, nagu motiveeriks raha minu põlvkonna esindajaid end 18-aastase kohustusega siduma,” kirjutab ta.
“Vastupidi, me oleme lihtsalt piisavalt targad, et olla iseenda prioriteet number üks. Suuremat osa minu eakaaslastest iseloomustab üks rahutu püsimatus nii töö- kui ka eraelus, mistõttu end kergelt siduma ei kiputa,” kirjutab Sillamaa. Kulla noored, see rahutus ja enesekesksus ongi teie probleem ja põhjus, miks “soliidses eas” ettevõtjad, kelle selja taga on sageli rahvusvahelise mastaabiga firma, ennast teiesugustega siduda ei taha – kõrge mäng eeldab usaldatavust, mida teis ei ole!
Siit koorubki välja “lumehelbekeste” põlvkonna enesekesksus ning kohuse- ja vastutustunde puudumine. Samas kui kümned noored kurdavad, et neid ei taheta kogemuse puudumisel tööle võtta, kurdavad kümned ettevõtjad omakorda, et noori pole mõtet tööle võtta, sest neid ei saa usaldada – neile pole mingi probleem helistada hommikul enne vahetust ja teatada, et nad ei tule enam tööle. Heelia Sillamaa ei kujuta ilmselt ettegi, kui oluline on ettevõtluses stabiilne töötajaskond, kes elab oma ametisse sisse, omandab vajalikud oskused, arendab neid, ja on firmale usaldusväärsena alati olemas.
Loo põhirõhk on siiski iibemure lahendamisel iga lapse pealt makstavate toetustega. “Ausalt öeldes solvab mind arvamus, nagu oleks minu põlvkond nii saamatu, et lapsesaamine jääb raha taha kinni,” ütleb Sillamaa. Solvumine mille üle? Ja veel “solvumispõlvkonna” noorelt lastetult naiselt, kes ei tundu lapsi soovivatki!
Siit kumab läbi naise täielik teadmatus reaalsest elust – vaba ja tuules lehviva liblikana ei tea ta midagi sellest, kui palju läheb lapse kasvatamine noorele perele maksma ja kui suureks abiks on neile mistahes toetused. Küll aga teab ta, et Narva naised raha pärast sünnitavadki (mis on muidugi osaliselt õige), aga see ei muuda fakti, et jutt käib normaalsetest peredest, kes tahavadki lapsi saada, ja kelle jaoks on mistahes lisasissetulek vaid sellele toeks, mitte rahakaevuks.
Päris “pirnid” aga tulevad lõpus: “Juba praegu vajame üha enam võõrtööjõudu, sest omast jääb väheks. Kuna suurem osa meist käsu peale siiski töölisi sünnitama ei kuku, näeksin idealistina lahendusena hoopis seda, kui sisserändajate integreerimisega nähtaks rohkem vaeva. Juba praegu Eestis tööl palju ukrainlasi, kelle kultuur meie omast just kardinaalselt ei erine. Usun, et kui siia tulnud inimesi piisavalt toetada, võivad ühel päeval ka neist eestlased saada.” (Autori rõhutus).
Braavo, lumehelbeke, sa oled tõeline Kersti Kaljulaidi ja Kristina Kallase õpilane, kes arvab, et eesti lapsi peaks sünnitama ukrainlannad ja et eestlase staatus on laialijagatav, nagu e-residentsus! Kui see pole ajupesu, siis mis see veel on? Kui sellised naised räägiksid sellest, et nad ei soovi sünnitada, oleks see veel arusaadav, aga et keegi usub, et eesti keelt selgeks õpetades saab ukrainlasest eestlane, siis see enam mõistuse piiridesse ei jää – seda saab rääkida vaid nihestatud mõttemaailmaga inimene. Ja pange tähele – ta räägib alguses raha nimel sünnitavatest Narva naistest, ja seejärel soovitab ise rahvaarvu tõstmist ukrainlannade abiga!
Kas Sillamaa ise muutuks Ukrainas elades ukrainlannaks kogu tema tavade, kommete, ajaloopärandi ja mõttemaailmaga? Ja miks arvab ta, et ukrainlanna ei hooli oma juurtest ja ihaldab eestlannaks saada? Kui palju on Eestis “eestlannasid”, kes on algselt olnud venelannad, aga on oma identiteedi hüljanud? Siin peitubki Sillamaade ajupesu taust – nende põlvkond pole enam võimeline mõistma, mida tähendavad inimesele juured ja rahvuslik identiteet! Eestis on üles kasvamas põlvkond maailmakodanikke, mitte eestlasi.
Mida öelda lõpetuseks Heelia Sillamaale? Kogu sinu jutust kumab läbi soov ennast mitte siduda, eriti veel lastega, ja samas karm nõue, et teised ei tohi sinu ellu sekkuda! Ole siis palun vait, ja ära sekku ka ise aruteludesse, mille keskmes on inimesed, kes tahavad peret ja lapsi, ning tahaksid riigilt ehk tuge, sest riik ongi inimeste jaoks, mitte vastupidi. See maailm on sinu kitsukesest enesekesksest maailmast kosmilisel kaugusel! Laps nõuab naiselt tohutut eneseohverdust, mida sinusugustes “tarkades, iseenda prioriteediga” naistes grammigi pole!
Ja teiseks – panin teadlikult pealkirja sõna “lumehelbeke”, sest kuigi sinu põlvkond solvub selle peale, ei jäta te hetkegi välja näitamast, et seda te just oletegi! Seda tõestas taas lugu “Heelia Sillamaa: raha eest ma küll lapsi vorpima ei hakka!” Sa ei tee seda ilmselt ei raha eest ega ka ilma, sest oled nii vaba, et isegi hinges ulub õel ja külm tuul…
Tahaks tõesti loota, et Heelia Sillamaa seisukohad ei esinda tervet põlvkonda, kuid selliste artiklite üha sagedasem ilmumine ei jäta optimismiks eriti palju ruumi.
Allikas: Postimees
Täiendatud lisana: BNS, 19. oktoober
Turu-uuringute AS-i küsitluse andmetel on pea poolte kahe lapsega naiste jaoks ideaalne laste arv kolm, 49 protsenti emadest soovib veel lapsi saada. Septembris küsitletud emadest 44 protsendi jaoks oleks ideaalne arv lapsi kolm, nelja ja enamat last soovib viis protsenti naistest. Tänasest enam lapsi soovivad saada 49 protsenti kahe lapse emadest.
Suurimaks takistuseks enamate laste saamisel tuuakse majanduslikud piirangud – suurenevad finantskohustused ja väike sissetulek. Pea poolte kahe lapse emade soovi saada veel üks laps suurendaks riigipoolse toetuse kasv. Keskmisest enam suureneks nende soov, kelle eluase on liiga väike või jääks laste kasvades väikeseks.