Uno Kaskpeit: eestikeelne haridus lasteaedadesse ja koolidesse- hea mõte, kehv teostus

Arvamus,
- Updated
©Kuvatõmmis
Uno Kaskpeit

Riigikogu päevakorras oli 4. detsembril 2018 huvitava päevakorrapunktina Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt esitatud Riigikogu otsuse „Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse muutmiseks ühtseks ja eestikeelseks“ eelnõu.

Selle eelnõu ettekandjaks oli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Jürgen Ligi. Ettekanne oli pikk ja sisutihe ning kõlama jäi eesmärk, et koolidesse tuleb kõikjal sisse viia eestikeelne õpe.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Meie EKRE fraktsioon oli valmis seda eelnõud toetama. Samas mõtlesin, et Eesti Reformierakond oli ise võimul 15 aastat ja see on päris pikk aeg. Nad jõudsid oma võimuloleku ajal hävitada hästitoimiva piirivalve organisatsiooni ja lõpuks liita see politseiga. Imelik, et keegi neist ei tulnud selle 15 aasta jooksul mõttele, et oleks aeg luua ühtne eestikeelne haridus Eestimaal.

Järelikult ei soovitud sellega tegeleda, sest teatud piirkondades ei ole see eriti vastuvõetav. Teiseks on siin tõsine küsimus õpetajates, kes oleks nõus Ida-Virumaale tööle asuma. Siin oleks vaja leida õpetajatele lisamotivatsioon, mis paneks neid sinna minema. Kindlasti üks motivatsioonitegur oleks korralik palk. Võimul olles ei olnud aga ilmselt aega tegeleda selliste „tühiste“ asjadega. Toona tuli hoolitseda selle eest, et partei oleks igati kindlustatud ja omad mehed igal pool tüüri juures. Tänaseks on erakond jõudnud miinustesse ja tekkinud on juba võladki.

Ilmselt oli Eesti Reformierakonna fraktsiooni etteaste eesti keele osas puhas valimiste reklaam, et näidata oma „isamaalisust“, mida tegelikult juba ammu sellel seltskonnal ei ole. Ka hääletustulemus oli ilus näide sellest, kuidas saab täpselt määrata, millised valitsuse erakonnad peavad eestikeelset haridust vajalikuks ja millised mitte. Vastu hääletas kaks keskerakondlast ja erapooletuks jäid kaks sotsi, ei hääletanud 12 keskerakondlast ja kolm sotsi, saali ei tulnud ehk puudus 11 keskerakondlast ja 8 sotsi. Poolt hääletas Eesti Reformierakond, Eesti Vabaerakond, EKRE ja 4 isamaalast. Nendest häältest jäi väheks, sest eelnõu vastuvõtmiseks oli vaja 51 poolthäält.

Seesugusest hääletamisest on hästi näha, kes on eestikeelse hariduse vastu: sotsid, keskerakond ja suures osas ka valitsusse kuuluvad „isamaalased“, kes ilmselt ei soovinud  koalitsioonipartnerite vastu minna, et mitte kaotada kohta valitsuses. Eesti Reformierakonna fraktsioon jättis oma valimiskampaania tuhinas eeltöö tegemata, sest ei rääkinud eelnevalt läbi opositsiooni partneritega. Näib, et Reformierakond ei saa ikka aru, et nad pole enam valitsuses. Samas kui oldi pikki aastaid valitsuses, siis seda vajalikku eelnõud kordagi ei tõstatatud. Isamaalisus saabub ikka ja jälle koos valimistega, et hääli saada.

Veelkord ilus näide, et antud otsuse eelnõu toomine suurde saali oli mõeldud rahva lollitamiseks ja endale valimisreklaami tegemiseks.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused