Uno Kaskpeit: Kaitseväe peastaabi „suursaavutusest“

Arvamus,
- Updated
©UU
Eesti Vabarigi piiripostid

Kolm nädalt tagasi juhtusin lugema ühte pressiteadet. Mind pani see väga imestama, et selline tähtis asutus nagu Kaitseväe peastaap ei oma täpset ülevaadet riigikaitse süsteemis läbiviidud õppekogunemistest.

Kaitseväe peastaabi pressiteade 10.09.2018 ise oli järgmine:

„Narva- Jõesuu õppekeskuses ajateenistuse läbinud reservväelased osalesid kordusõppusel

Eile lõppes nädalane reservõppekogunemine omaaegses piirivalveameti Narva-Jõesuu õppekeskuses teeninud reservväelastele. Õppusel osales üle poolesaja aastatel 1994-1998 Narva-Jõesuu õppekeskuses ajateenistuse läbinud reservväelast. Õppusel tuletati meelde ning lihviti sõduri baasoskuseid – esmaabi andmist, laskeoskusi, pioneeriõpet, ja tuletati meelde Narva-Jõesuu õppekeskuses omandatud erialaseid teadmisi. Reservväelaste sõnul oli alguses raske ja ebamugav, aga lõpus harjus ära ja oleks tahtmine pikemalt õppusel olla.

Ajateenistust oli võimalik läbida siseministeeriumi alluvuses olnud piirivalveametis aastatel 1991 kuni 2005. Seni pole endistele Narva- Jõesuu õppekeskuse reservväelastele erialast kordusõppust tehtud. Narva-Jõesuu piirivalve õppekeskuses koolitati nii ajateenijaid kui ka piirivalveameti töötajaid. Tegemist oli siseministeeriumi haldusalas olnud, kuid relvastatud ja sõjaväeliselt korraldatud asutusega. Õppekeskuse koosseisu kuulusid: õppejaoskond, logistikajaoskond, õppekompanii ja sissikompanii. Õppekeskus likvideeriti 2005. aastal seoses piirivalve eraldamisega kaitseväe operatiiv- ja väljaõppestruktuurist.“

Selline teade sisaldab aga ohtralt valeinformatsiooni. Nimelt korraldas piirivalve oma esimesed reservväelaste sissi- ja luurekompanii õppekogunemised 2002. aasta suvel. Kaitseväe peastaap eraldas piirivalvele õppekogunemise läbiviimiseks vajalikud rahalised vahendid riigikaitse eelarvest. Olin sellel ajal Piiriosakonna ülem ja vastutasin antud õppuste planeerimise ja läbiviimise eest. Piiriosakond planeeris ja Valga Piirivalvepiirkonnas viidi 2002. aasta suvel läbi reservkompanii õppekogunemine. See läks korda ja kordusõppusel osalenud endised piirivalve ajateenijad olid väga rahul. Selle tulemusel saime lahingplaanidesse esimese piirivalve lahinguvõimeline sõjaaja sissikompanii. Antud kompanii oli võimeline tegutsema kriisi või sõja ajal piirivalve koosseisus. Õppekogunemist oli tulnud vaatama Soome piirivalve vastava ala ekspert, kuid kahjuks vaatamata kutsele ei ilmunud kohale meie Kaitseväe Peastaabi esindajat. Eelpool kirjeldatust selgub, et antud Kaitseväe Peastaabi pressiteade on puhas tegelikkuse pahupidi keeramine.

Järgmine õppus sai planeeritud 2003. aastaks Ida-Viru Piirivalvepiirkonna vastutusalale, kuid kahjuks seda enam ei toimunud. Meie raha taotlusele õppuste läbiviimiseks tuli Kaitsejõudude Peastaabist 27.02.2003 vigane ja ebaprofessionaalne vastus:

„Eelarveliste vahendite eraldamine reservväelaste õppekogunemiseks 2003. a. eelarves on Siseministeeriumile eraldatud kaitseotstarbelisteks kulutusteks kokku 324 094 tuhat krooni. Kaitsejõudude peastaabi hinnangul on see summa piisav kaitseväe juhataja direktiivis ettenähtud reservväelaste õppekogunemise läbiviimiseks. Lähtudes eeltoodust ei pea me vajalikuks toetada piirivalve reservväelaste õppekogunemise toetamist rahaliste vahenditega. Kaitsevägi on valmis toetama õppekogunemise läbiviimist abi korras saadud varustusega.“

Kui aga uurida piirivalve eelarves olevaid vahendeid, siis selgub, et 2003. a riigieelarvesse oli tõesti pandud Siseministeeriumi valitsemisala kaitsekuludeks 324,1 miljonit krooni, mitte nagu eelpool olevas kirjas 324 094 tuhat krooni. Antud eelarves moodustasid piirivalve tegevuskulud 214,4 miljonit krooni. Sellest Siseministeeriumi investeeringud mereseiresüsteemi väljaarendamiseks olid 91,7 miljonit krooni, millel oli kahtlemata riigikaitseline tähtsus. Otsesteks kaitsekuludeks võis lugeda ainult Narva-Jõesuu Piirivalve Õppekeskuses ajateenijate sissiväljaõppeks kulutatud 17,4 miljonit krooni ning luure- ja sissikompanii õppekogunemise läbiviimiseks vajalikud 0,2 miljonit krooni. Siseministeeriumi kaitsekulude summa saadi puhtalt arvestuslikuna, et peita Kaitseministeeriumi eelarvega võetud kohustus kulutada kaitseotstarbel 2% SKP-st. Tähtsamad ministrid olid tookord: peaminister Siim Kallas Reformierakonnast (28.01.2002 – 10.04.2003), kaitseminister Sven Mikser Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast  (09.04.2002 – 09.04.2003) ja siseminister Ain Seppik Eesti Keskerakonnast (28.01.2002 – 03.02.2003).

Siit aga tuleb otsene küsimus võimul olnud poliitilistele erakondadele: keda te üritasite tookord petta, pannes kogu piirivalve eelarve kaitsekulude alla, kas eesti rahvast või NATO partnereid?

Eelpool toodud kaitsekulude kättesaamiseks ja hästi toiminud riigikaitselise tegevuse hävitamiseks alustas 2003. aastal Kaitsejõudude peastaap ja Kaitseministeerium aktiivset piirivalve vastast kampaaniat, mille eesmärgiks oli lükata piirivalve välja riigikaitse süsteemist, et saada kätte kaitseotstarbeline raha, mille võimul olnud poliitiline klikk oli peitnud piirivalve eelarvesse. 2003. aastaks ei eraldatud piirivalvele aga enam raha sissi- ja luurekompanii reservväelaste õppekogunemise läbiviimiseks. Poliitilise kokkuleppe tulemusel alustati aktiivset tegevust kõigi riigikaitset korraldavate dokumentide muutmiseks.

Nimetatud dokumendid fikseerisid üheselt põhimõtte, et riiki kaitsevad kaitsejõud, mille moodustavad kaitsevägi, Kaitseliit ja rahuajal Siseministeeriumi valitsemisalas olevad sõjaväeliselt korraldatud asutused ja üksused. Eelpool nimetatud põhimõte oli kirjas Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alustes, rahuaja riigikaitse seaduses, sõjaaja riigikaitse seaduses, kaitseväeteenistuse seaduses ja Eesti kaitsepoliitika põhisuundades. Sama seisukoht oli fikseeritud piirivalve arengusuundades aastani 2007. Samuti oli see kirjas 2001. aastal koostatud kaitseväe struktuuri arengueesmärkides ning seda oli ka täiendatud kaitsejõudude struktuuri arengueesmärkides keskpikaks perioodiks. Nii oli see ka piirivalveseaduses, riigipiiri seaduses, hädaolukorra valmisoleku seaduses ning riiklikus kriisireguleerimise plaanis.

Loo lõpetuseks ei oska muud öelda kui ainult seda, et Kaitseväe peastaap võiks teha oma dokumentides paranduse ja märkida Piirivalve Narva-Jõesuu õppekeskuses sissikoolituse saanud meeste arvuks, kes on läbinud reservväelaste õppekogunemise, vähemalt 250 piirivalvurit.”

Uno Kaskpeit, Riigikogu liige

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused